• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 22.10.12, 00:00

Pangad tõstavad laenu hinda

Ehkki ligi null protsendini langenud Euribor sunniks ühelt poolt laenu võtma, on börsifirmad võõrkapitali kaasamise suhtes konservatiivsed, kuna pankade huvi on hoopis laenumarginaale tõsta, ning ainuüksi see, et laenu saab 3–4 protsendiga, ei sunni samme pangakontori poole seadma.
2008. aasta sügisest on laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor langenud 5,5 protsendilt 0,4 protsendile ning aidanud Eesti Panga andmeil langetada kohalike firmade keskmise laenuintressimäära rekordmadala 3,53 protsendini. Odav laenuraha aga üksi ei innusta ettevõtteid pankade uksi kulutama. Pealegi on raha odavus üsnagi suhteline.
“Meie viimase paari aasta strateegia on olnud keskenduda põhitegevusele ja laene tagasi maksta, et ettevõte saaks hakata dividende maksma. Ainuüksi madalast Euriborist investeerimisotsused ei sünni, vähemalt mitte meil,” märkis Tallink Grupi juhatuse liige Janek Stalmeister.
Tallinkil väga pikad laenulepingud. Tallink Grupi võlakoorem ulatus juuni lõpus 902 miljoni euroni ning firma laenuintressimäär on langenud praeguseks juba alla 3% (6 kuu Euribor + 2,36%).  Stalmeisteri sõnul on neil praegune laenumarginaal püsinud juba ligi kolm aastat. “Meil on pikaajalised laenulepingud ning igal aastal me lepingut ei ava ja tingimusi läbi ei räägi, selline ebastabiilsus häiriks mõlemat poolt. Viimane tingimuste muutus oli meil 2009. aasta lõpus, kui maksegraafikuid ümber kohandasime, see oli kahepoolne – meie soovisime tugevamat likviidsuspositsiooni ja mitte nii palju laenu tagasi maksta ning pangad soovisid selle tasuks mõnevõrra paremat hinda.”
Ka Merko Ehituse juhatuse esimehe Andres Trinki sõnul on ehitusfirma (40 mln euro suurune – toim) laenukoormus praegu enam-vähem optimaalne. “Kuigi laenuvõtmiseks on meil ruumi küll, ei ole suurem finantsvõimendus meile eesmärk omaette,” märkis Trink. Ehituskontserni juhi sõnul on madal Euribor ühelt poolt küll ettevõtete tulemusi positiivselt mõjutanud, samas on aga pangad väga huvitatud laenumarginaalide tõstmisest, milleks kasutatakse ära iga võimalus. “Pankade huvi on arusaadav – vajadus parandada intressitulusid ja kompenseerida kõrgemaid kapitalinõudeid,” märkis Trink.
Euribor on madal, aga marginaalid tõusevad. Äripäeva arvutuste järgi ulatus Merko Ehituse laenuintressimäär esimeses kvartalis 3,2%ni, kuid kõrgemad riskimarginaalid ei ole lasknud sel tõenäoliselt enam langeda. Ehitusfirma finantsjuht Signe Kukin tunnistas, et vaatamata Euribori märkimisväärsele langusele on kontserni laenumarginaalid sel aastal tõusnud 0,5–1,5 protsendipunkti võrra. “Seda on paljuski mõjutanud praegune majanduslik keskkond, kus me näeme stabiliseerumist, kuid samas on siiski mitmeid riske, mida pangad peavad hindama ning mis kajastub tänases marginaalis.”
Tõusnud laenumarginaale tunnistab ka Tallinna Vee juht Ian Plenderleith. “Hoolimata Euribori ajalooliselt madalaimast tasemest on laenukapitali kättesaadavus piiratud, kuna pangad peavad bilansside tugevdamiseks täitma üha rangemaid regulaatorite poolt kehtestatud kapitalinõudeid.” Plenderleith märkis, et see omakorda sunnib panku nõudma kõrgemaid riskimarginaale ning suuremaid tagatisi, mis omakorda aga suurendab rahastamise kulusid.
Küsimusele, miks väga kasumlik Tallinna Vesi pole vähendanud oma ligi 100 miljoni eurost laenukoormat, vaid maksab selle asemel väga kopsakaid dividende, vastas Plenderleith, et ettevõte võtab kapitali struktuuri puhul arvesse mitmeid tegureid. Põhjalikult arvestatakse kapitali kättesaadavust ning millised on pankade ja omanike soovid ja ootused.
Olympic hoiab oma laenuvõimet trumbina tagataskus. Samuti väga hea kasumlikkusega töötanud Olympic EG on oma laenumahu viinud juuni lõpu seisuga 4,7 miljoni euroni ning järgmise aasta lõpuks peaks kasiinofirma olema kõik oma laenud tagasi maksnud. Olympic EG juht Madis Jääger tunnistas, et kasiinofirma laenuvõimekus on tugev, kuid nad soovivad seda sellisena hoida võimalike mahukate investeeringute tarbeks.
Ka Premia Foodsi juht Kuldar Leis kinnitas, et vanad suuremad firmad teevad laenuvõtmise otsused ikka pikemat perspektiivi silmas pidades, mitte aga Euribori taset imetledes. Küll aga möönis Leis, et majanduse elavdamiseks on Euribori madalseis kindlasti soodne, ning ta usub, et uued ettevõtmised saavad seeläbi kiirema stardi. Samas pakub toidutööstuse juht, et julgemad laenuvõtjad võivad taas mõelda laenuintressi fikseerimise peale, et ennast tulevase Euribori tõusu eest kaitsta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele