Tallinna Vees uputab

AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith selgitas, et ettevõtte majandustulemused on püsinud tugevad hoolimata sellest, et tariifid on külmutatud 2010. aasta tasemel. "Tootmistulemuste olulisemad näitajad reoveepuhastuses, võrkude toimivuses kui lekete osakaalus on aegade parimal tasemel," lisas Plenderleith.

Heal tasemel on kahtlemata ka firma puhaskasum, mis erinevate tegurite mõjul osutus selle aasta parimaks kvartaliks. Huvitav on ära märkida, et viimased viis kvartalis on Tallinna Vee käive olnud kas 13,0 või 13,1 miljonit eurot. Käesolevas kvartalis oli käibenumber just viimane, mis tähendas aastases võrdluses 0,8% tõusu.

Läinud kvartali kasum kasvas aastases võrdluses koguni 48,8%, 6,5 miljoni euroni. Kasv oli tingitud peamiselt madalama negatiivse mitterahalise muutuse tõttu finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamisel.

Ettevõtte käibenumber jäi analüütikute ootustele alla, sest nii Swedbank kui LHV prognoosisid käibeks 13,3 miljonit eurot, oodates veidi suuremat kasvu. Puhaskasum valmistas aga suure üllatuse, sest LHV ootas 5,8 miljonit ja Swedbank 5,87 miljonit eurot.

"Käibenumber tuli täpselt meie ootustele vastavalt, kuid kasumi suurus üllatas meid. See oli tingitud eelkõige paremast kulukontrollist ja finantsinstrumentidest," kommenteeris SEB Enskilda analüütik Pavel Lupandin. "Tegu on hea tulemusega ning me suhtume ettevõttese jätkuvalt optimistlikult," lisas Lupandin, kes on Tallinna Vee aktsia hinnasihiks määranud 10 eurot ja andnud ostusoovituse. LHV jätkab neutraalse soovitusega ning Swedbanki soovitus enne tulemusi oli osta.

Veefirma aktsia on sel aastal, eriti aasta alguses paati hüpanud investoritele heldel tasunud, sest aasta algusest on aktsia hind tõusnud ligi 44%, seda eelkõige positiivsete kohtulahendite tõttu vaidlustes Konkurentsiametiga (KA) veetariifide üle. Julgemad, kes jäid edasi või ostsid juurde, on saanud korraliku preemia enda julge otsuse eest, sest aktsiagraafik võiks risti vastupidi ka olla.

Kuid endiselt pole täit selgust tuleviku osas. Septembris lükkas Riigikohus KA kaebuse tagasi, mis tähendab, et Ringkonnakohtu otsus jäi jõusse, et teenusleping, mis oli rahvusvahelise erastamislepingu osa, on avalik-õiguslik haldusleping. Edasi on Ringkonnakohtu ülesanne selgitada, kas KA peab arvesse võtma Teenuslepingut, kuna tariifimehhanism on tunnistatud avalik-õiguslikuks halduslepinguks. Samuti jätkub Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse protsess.

Strateegiline muudatus Tallinna Vee tegevuses on kolmandas kvartalis mitmetes valdkondades allhankelt üle sisemiste ressursside kasutamisele, mis esialgu paistab tulu toovat. Selle tulemusel suutis firma vähendada põhitegevuse püsikulusid mullusega võrreldes 0,46 miljoni euro ehk 12,7% võrra. Teenuste osutamise tõttu kasvasid samas palgakulud 6,5%, kuid eurodes teeb see kõigest 0,07 miljonit, mis on kokkuhoiust oluliselt väiksem. Antud samm lisaks muudele teguritele lubas näidata ka brutokasumi kasvu 5,1%, 8,2 miljoni euroni.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Ave Lepik