Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tervishoiukulud langustrendis

    Tervise Arengu Instituudi andmetel langes 2011. aastal tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) 5,9%-ni, olles absoluutsummas 944,6 miljonit eurot.

    Kuigi absoluutsummas kasvasid tervishoiukulud võrreldes 2010. aastaga 36,7 miljoni euro võrra, langes tervishoiukulude osakaal SKP-st varasemalt 6,3%-lt 5,9%-ni. Osakaalu langus oli põhjustatud SKP suuremast kasvutempost võrreldes tervishoiukulude kasvutempoga. Antud tendentsist järeldub, et Eesti kasvanud jõukust kasutati 2011. aastal enam muudes sektorites kui tervishoius.
    Aastane tervishoiukulutuste kasv oli jooksevhindades 4%. Reaalhindades jäid 2011. aastal tervishoiukulutused 2010. aastaga samale tasemele, mis tähendab, et võttes arvesse 2011. aastal tervishoiusektoris toimunud hinnatõusu, siis kulutatud summa eest saadi sarnases mahus tooteid ja teenuseid kui 2010. aastal.
    Eesti tervishoiu kogukulude mahust enamiku moodustavad Eesti Haigekassa, leibkondade ja keskvalitsuse kulud. Eesti Haigekassa kulutuste osakaal sellest oli 68,6%, leibkondadel oli vastav näitaja 17,6% ning keskvalitsusel 9,3%. Kokku moodustasid eelnevalt nimetatud rahastamisallikad tervishoiu kogukulude mahust 95,5%.
    Suurimate tervishoiu rahastamisallikate lõikes jäid kulutused 2011. aastal võrreldes aasta varasemaga sarnasele tasemele. Eesti Haigekassa kulutused kasvasid 4,7%, keskvalitsuse kulud kasvasid 2,7% ning leibkondade kulutused vähenesid 1,6%. Leibkondade kulutuste alanemine oli peamiselt tingitud hambaravi kulutuste vähenemisest, mis oli suures osas põhjustatud proteesidele tehtavate kulutuste alanemisest.
    Oluliselt kasvas 2011. aastal võrreldes eelneva aastaga välisrahastuse maht, seda 5,5 miljonit eurot ehk 68,2%. Peamiselt oli kasv tingitud Euroopa Regionaalfondist laekunud vahendite suunamisest kapitaliinvesteeringuteks. Välisrahastuse mahu kasvu tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et 2010. aastal olid viimaste aastate madalaimad kapitalikulud, mis oli tingitud mitmete objektide valmimisest 2009. aastal.
    Tervishoiuteenuste lõikes toimusid suuremad muutused lisaks kapitalikulule ka radioloogilistes uuringutes ja mittenakkushaiguste ennetamises. Kulutused radioloogilistele uuringutele kasvasid 23,1% ehk 5,7 miljonit eurot, eelkõige oli antud kulu kasv tingitud Eesti Haigekassa poolt finantseeritavate radioloogiliste uuringute mahu kasvust. Kulutused mittenakkushaiguste ennetamiseks suurenesid 23,7% ehk 1,6 miljonit eurot. Peamiselt oli nimetatud kasv tingitud Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed“ keskvalitsuse ja välisrahastuse mahu suurenemisest.
    Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise. Kogukulude hulka arvestatakse ka ressursse, mis tuleb riigi tervishoidu välismaalt. Tervishoiu kogukuludesse ei arvestata ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega riigi tervishoiutöötajate koolitustellimuse kulusid. 
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Nädala lood. Aadrilaskmine EKREs, armastatud veebipood koondab ning ühisrinne Poola firmade vastu
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Selle nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu segadsed ajad EKREs, aga ka Eesti ettevõtjate koondumine Poola konkurendi vastu.
Eesti Pank tõstis pisut majanduskasvu ootusi
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.