Pangaliit analüüsib pandikirju

“Liidu liikmespangad on ühisel nõul, et esimese sammuna on vaja põhjalikult läbi kaaluda hüpoteekvõlakirjade turule toomise majanduslik ja ­õiguslik mõju,” võttis liidu tegevdirektor Katrin Talihärm arutatu kokku ja lisas, et enne midagi täpsemalt ei kommenteerita, kui kokku kutsutud töögrupp on oma töö tulemuse esitanud. Töörühma tehtud analüüsi tulemusel otsustatakse, kas uute Euroopa Liidu finantsregulatsioonide valguses pakub hüpoteekvõlakirjade turule toomine pankadele huvi.Danske Bank ütles eelmisel nädalal, et on võlakirjade turu loomise poolt. Võib eeldada, et ilmselt on võlakirjaturu loomise poolt ka Swedbank kui idee esitleja. SEB Panga majandusanalüütik aga Eestis sellise mudeli juurutamist ei pooldanud.Töögrupi esialgset  kokkuvõtet ootab pangaliidu juhatus järgmise aasta kevadel.Et ka Eestis oleks võimalik Taani, Rootsi ja mitme teise Euroopa maa pikaajalise kogemuse eeskujul  luua hüpoteeklaenudega tagatud võlakirjade turg, eeldab see esmalt seadusemuudatusi, mis  lubaks võlakirjade tagatiseks seatavad eluasemelaenud pankade pankrotivara hulgast välja arvata, kirjutas Villu Zirnask Äripäeva ?nantsjuhtimise infolehes.

Mis on mis

Hüpoteekvõlakiri

Hüpoteekvõlakiri on võlakiri, mille tagatis on kinnisvara. Hüpoteekvõlakirju saab väljastada, konverteerides kinnisvaraga tagatud hüpoteek­laene võlakirjadeks. Hüpoteekvõlakirja emitent kannab laenuvõtjate krediidiriski ja investor võtab intressiriski ning riski, et laenuvõtja täidab oma laenukohustuse tähtajaks.Hüpoteekvõlakirjade pakkumine Eestis eeldab uut seadust ja olemasolevate õigusaktide muutmist.