Lauristin: Eesti poliitika lootusetus ummikus

Ta lisas, et Eestis ei ole kerge erakorralisi valimisi esile kutsuda, samas kui paljudes vanades demokraatiates on see põhiseaduses ette nähtud reaalne võimalus kriisidest väljatulekuks. Lauristin meenutas, et oli ise põhiseadusliku assamblee liige ning selline pidur pandi 20 aastat tagasi peale, välistamaks, et valimisi ei toimuks iga paari kuu tagant, kuna erakondi oli toona kümneid ja riigi arengus aeg kriitiline.

"Praegu see stabiilsusmehhanism on jõudnud iseenda vastandini, tekitanud stagnatsiooni ühiskonnas. Kui näeme, et valitsev poliitika ei märka, et olukord on teine, vaid räägib sellest, et ainult nii saabki olla ja ainult nemad saavadki valitseda, siis see on veel stagnatsioon kuubis. Siin ei ole tõesti muud, kui pöörduda valijate poole," märkis emeriitprofessor.

Reformi- ja Keskerakonnal on läbimata noorenemiskuur

Lauristin tõi välja, et kui sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica liit on läbinud noorenemise ja uuenemise kuuri, siis kahel suurel erakonnal, kelle käes on kõige suurem "aktsiapakk", on see te käimata. Sellise võimaluse võiksid neile anda erakorralised valimised, sest praeguste kombinatsioonidega on raske uusi partnerlusi luua.

"Just läbi valimiste muutub ja puhastub demokraatlikus riigis poliitika, see ei saa muuta tänaval või kinniste uste taga tehtud sammudega," rõhutas ta ja lisas, et erakonnale on muutumine kasuks ja seda ei tohiks karta.

Sotside juhatuse liikme sõnul on häda selles, et nii poliitikud kui ajakirjandus on hakanud sisendama, et iga muutus võib olla hullem. Muutusekartus ongi aga stagnatsioon.

Millisel moel üritavad sotsiaaldemokraadid valitsust kangutama hakata, ei osanud Lauristin veel öelda. Tema sõnul näitab lähitulevik, kuidas avaldusele reageeritakse, kas arutelu tekib või sumbub. Üleskutsega näidatakse aga akna avamise võimalust, mis võiks Lauristini sõnul panna seiskunud õhu liikuma ning küll siis selgub, millised võimalused on kõige reaalsemad.