6. november 2012 kell 21:00

Taastuvenergia rägastikus

Energeetika globaalsel turul toimetavad suure turujõuga ja võimsad rahvusvahelise haardega ettevõtjad, kellel on portfellis nii tuuma-, fossiil- kui ka taastuvenergia jaamu. Lisaks elektri suurtootjatele, on jõulisteks arengusuundade ettemäärajateks ka näiliselt erapooletud ülekandevõrgu ettevõtjad, kes võivad võrgueeskirjade abil blokeerida iga mittemeelepärase tehnoloogia.

Kahjuks on tuumaenergeetika jätkuvalt määramatu keskkonnaohuga. Fossiilenergeetika ohutus on ebaselge, sõltub arvutite võimsuse ja kliimamudelite täpsuse arengutest. Taastuvenergia on 99% ohutu, kestlikkusest rääkimata. Fossiil- ja tuumaelektri pooldajad takistavad paratamatult taastuvtehnoloogiatesse tehtavaid investeeringuid, mis langetavad elektri omahinda.Ometi tuleks just neid nii keskkonna säästmise kui ka majandusliku mõistlikkuse poolest teha, jätkusuutmatutelt valdkondadelt võtta toetused ära. Eesti ei tohi Brüsselist saabuvaid taastuvenergia suuniseid mehaaniliselt täita, mõtlemata toetatava energeetika tehnoloogilisele eesrindlikkusele.ASi Eesti Energia Auvere uus 300 MW põlevkivi ja biomassi elektrijaam maksab 640 miljonit eurot, andes elektritootmisvõimsuse ühikmaksumuseks ligi 2100 eurot/kW ning jõudes sellega kannule 50% keskmisel koormusel töötavale kütusekuluta meretuuleparkide maksumusele. Nii põlevkivi kui ka paljud biomassi liigid on kütteväärtuselt ja keemilistelt omadustelt sarnased, sisaldades palju kloori ja muid korrodeerivaid elemente. Vaat 300 MW 100% biomassijaam, tarbides vajadusel ka importpuitu või sutsukese põlevkivigi, oleks tehnoloogiliselt täiesti reaalne ja kiitust väärt, hoolimata Narva vähesest soojatarbest.Fossiilsete kütuste paaniline asendamine ei ole peamine põhjus, miks lääne ühiskond vajab suuremahulist taastuvenergeetikat, mille lipulaevadeks maismaa- ja meretuulepargid ning päikeseenergia. Tegelikuks ajendiks on tuumaenergeetikaga lõpparve tegemine, mis fossiilenergeetika emissioonide löögi alla sattumise tõttu endiselt venib.

Tuumareaktoril pole lollikindlat lülitit, mis tema tuumareaktsiooni jahutussüsteemide kokkukukkumisel turvaliselt paari päevaga välja lülitaks ja kütusesegu ohutusse olekusse viiks. Tšernobõli õnnetus oleks pidanud Fukushima ennetama, aga naaberriigi kogemusest ei õpitud. Pigem on õpitu hästi omandanud Venemaa energeetikud, mis võiks meid rahustada. Nii uues tuumajaamas osalemine Leedus kui ka järgmise ebatõhusa põlevkivielektrijaama rajamine Narva on välditav. Allesjääva raha on targem taastuvenergia lahendustesse investeerida.Peatselt näeme tuuleenergeetika ja elektritranspordi sektori tugeva konvergentsi algust. Meretuuleparkide”Super Grid”-i areng on jäänud ootele kõrgepinge alalisvoolu võimsuslülitite arendamise taha, mis ühel päeval lahendatud.

Hetkel kuum