Fondide võimas võidukäik

“Päris kurb on vaadata igakuiselt kasvavaid hoiusejääke, mille tulusus on praegu juba alla 0,5% aastas, samas kui kiirenev inflatsioon vähendab raha ostujõudu järjekindlalt pea üle 4% aastas,” ütles Swedbank Investeerimisfondid ASi tegevjuht Loit Linnupõld. “Tundub, et praegu on inimestele kapitali nominaalne säilitamine pigem olulisem kui kapitali reaalse väärtuse säilitamine või kasvatamine,” lisas ta.

Suunates pilgud siit artiklilt paremal asuva lehe kommertspankade intressitoodete tabelile,  võib igaüks veenduda, kui väikest tootlust õigupoolest pangad praegu raha hoiustamisele pakuvad. Samal ajal, nagu Linnupõld ütles, ületab inflatsioon mitmekordselt pakutavaid intressimäärasid. Linnupõllul on ka üks soovitus: “Enamik säästuvõimelisi inimesi võiks praegu oma tähtajatu raha paigutamisel vaadata ka aktsia- või aktsiaosakaaluga fondifondide poole.”

Türgi toitis. Ja tõsi ta on, et selle aasta alguses peaaegu ükskõik millisesse fondi raha paigutades on investor teeninud mitu ja mitu korda rohkem võrreldes ükskõik millise pangahoiusega. Nii on Äripäeva veergudel ilmuvast 28 fondist inflatsiooni suutnud edestada koguni 24 ning aastaseid hoiuseintresse koguni 25. Seejuures on negatiivset tootlust näidanud kõigest kaks fondi ning ega nendegi miinused pole teab mis hullud, kui vaadata tagasi minevikku.

Tabeli eesotsas domineerivad rind rinna vastu kaks sarnast aktsiafondi – Trigon Balkani Fond ning Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond. Aasta algusest on mõlemad fondid näidanud imelist tõusu ja kasvatanud investorite vara väärtust veidi üle 34%. Mõlema fondi suurepärane tulemus tuleneb investeerimisest Türgi turule.

“Just tänu Türgi turule oleme suutnud pakkuda teiste Balkani fondidega võrreldes viimase kolme aasta jooksul tunduvalt paremat tootlust,” kommenteeris Trigon Capitali juhatuse liige ja Trigon Balkani Fondi fondijuht Mehis Raud.

Nii Raua kui ka Linnupõldi sõnul oli olulisim osa Türgi varade märkimisväärses kallinemises ootus riigi krediidireitingu tõstmisest. Selle nädala alguses ootus realiseeruski ning Fitch Ratings tõstis Türgi reitingu investeerimisjärgu ehk BBB- tasemele.

Raha ei leia teed fondidesse. “Praeguseks oleme vähendanud Türgi osakaalu aasta alguse 84%-lt 34%-ni, kuna kahtleme Türgi  “aktsiaralli” jätkusuutlikkuses. Leiame praegu paremaid võimalusi Sloveenia, Horvaatia ja Rumeenia aktsiaturgudel,” ütles Raud. Samal ajal on Swedbankil Türgi varade osakaal Ida-Euroopa fondis 45%.

Kuid kas inimesed on hakanud suurtest erinevustest tootluse vahel lõpuks aru saama ja on ise otsimas võimalusi säästude kasvatamiseks? Raua sõnul see paraku nii ei ole. “Hea tootlus lihtsustab müügitööd kõvasti, kuid selles üksi ei piisa, peab ka ise väga aktiivselt fonde müüma,” ütles ta. “Pigem hoitakse raha panga deposiidil, ostetakse põhiosa garantiiga struktureeritud tooteid või ollakse võrdlemisi passiivsed  privaatpanganduse kliendid, kes omakorda paigutavad raha pigem ETF-idesse ja võlakirjadesse.”

Raud ei soovita erainvestoril ajaloolist tootlust taga ajada, fonde tuleks valida pigem strateegia järgi. “Nii soovitame näiteks oma institutsionaalsetele klientidele praegu Balkani fondi asemel peamiselt Uus Euroopa Väärtusfondi, mille ettevõtted pakuvad keskmiselt 8,1% dividenditootlust,” selgitas Trigoni fondijuht.

 Pane tähele

4 soovitust säästude paigutamisel

1. Maksa kõigepealt kohe tagasi kõikvõimalikud kõrge intressiga krediitkaardijäägid, tarbimislaenud ja järelmaksud. Ei ole mingit põhjendust raha kogumiseks arveldus- või tähtajalisele kontole praeguses nullintressidega keskkonnas, kui teiselt poolt tuleb laenukohustuste eest maksta ca 16%-list intressi;

2. Kui kõrge intressiga laenudest on vabanetud, pane kõrvale likviidsuspuhver 3–6 kuu kulutuste ulatuses;

3. Pärast esimese kahe sammu astumist paiguta oma vaba raha vastavalt investeerimiseesmärkidele ning kasuta ära maksusoodustused. Tavapäraselt on tähtsaimateks investeerimiseesmärkideks pensioniks säästmine ning laste hariduse/elluastumise jaoks kogumine. Maksa vabatahtlikku pensionifondi maksimaalne maksusoodustust andev summa – 15% oma sissetulekust, kuni 500 EUR kuus (6000 EUR aastas).

4. Ülejäänud raha investeerimiseks vali raha kasutamise ajahorisondi ning oma üldise finantsolukorraga sobiv investeerimisfond – lühikese horisondi puhul tasub olla konservatiivsem ning eelistada madala aktsiaosakaaluga fonde, pikema perioodi puhul on aktsiad olnud kõige kindlamaks kaitseks inflatsiooni vastu.

Allikas: Loit Linnupõld, Swedbank Investeerimisfondid AS-i juht