• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasulik tulekahju?

    Oktoobri lõpus puhkenud põleng võis kõrvaldada olulise takistuse Tallinna kesklinna magusas piirkonnas kinnisvara arendamisel.

    Esitanud tellimuse, jõuab Tallinna linnaplaneerimise ameti arhiivist pruun kaust minu lauale, selle välimus sosistab: ole minuga hell! Lehed kausta vahel on vanad, esimene dokument hiljuti põlenud Maakri 28 maja kohta on aastast 1879, markidega kinnitatud saksakeelne dokument, mille ääred on koltunud ja narmendavad. Silmad lausa naudivad kalligraafia ilmekust ja osavust.
    Kinnisvaraarendajale tähendab Maakri 28 hoone aga kõike muud kui naudingut. Tegemist on kultuurimälestisega. See fakt on takistanud hoone asemele 24korruselise pilvelõhkuja rajamist.
    Hoone üks omanikke, tuntud kinnisvarafirma SRV Kinnisvara on koguni üritanud Maakri 28 hoovipoolse hoone demonteerida ja panna taas püsti krundile Wismari 23. Sellega ei olnud nõus maa-amet, sest tegemist on kinnismälestisega ja see välistab üldjuhul objekti asukoha muutmise, rääkimata hoone ümberprojekteerimisest.
    Tuli tegi oma töö. Aastaid vindunud probleemile võis aga saabuda ootamatu lahendus 25. oktoobril, kui kinnilöödud ukse- ja aknaavadega majas pääses valla punane kukk, mis tekitas hoonele palju kahju. Päästeamet sai teate kell üksteist õhtul. Kuna tulekahju ohustas kõrval paiknevaid maju ja asutusi, siis keskenduti tule edasileviku takistamisele.
    Päästeameti pressiesindaja ütles põlengule järgnenud päeval, et hoonesse murti sisse ja keegi tegi majja tule. Kuna süütevedeliku jälgi ei leitud, siis otseselt süütamiseks teiselt korruselt alguse saanud põlengut ei defineeritud. Põlengu süüdlast politsei otsima ei hakka, sest omanik ei ole põlengu asjaolude uurimisest huvitatud.
    “Politsei ei saa ju uurimist alustada, kui omanik avaldust ei tee. Kui toimub sissemurdmine ja korteris toimub vargus, aga omanik avaldust ei tee, siis ei saa ka politsei midagi uurida,” selgitas päästeameti pressiesindaja Annika Koppel.
    Äripäev põrkus hoone omaniku otsimisel kokku üllatava probleemiga – omanikku sellel põlenud hoonel justkui ei olekski. Kuna Maakri 28 ei ole kinnistatud, siis pole hoonet ka ehitisregistrites. Ametnikud viitavad aga justkui ühest suust, et hoone omanik on SRV Kinnisvara tütarettevõte Mark Invest OÜ, kes siiani maja puudutavatel teemadel alati kaasa rääkivat.
    Omanik ei taha olla omanik. Esimese pärimise peale teatab SRV Kinnisvara arendusjuht Ülar Hallikivi, et tegemist ei ole nende omanduses oleva majaga. Neil on seal ainult paar korterit ja nad ei tea täpselt, kus maja otsas need korterid asuvad.
    “Ma võin eksida, kes selle omanik on. Küll ei ole selle maja või maa omanik SRV Kinnisvara, see on nüüd küll fakt. Kes täpselt selle maja omanik on, kas see on linn või riik või keegi teine, aga praegu  ei saa kindlasti omanik olla SRV Kinnisvara, sest me lihtsalt ei ole seda,” toonitab Hallikivi esimeses intervjuus.
    SRV Kinnisvara on ikkagi omanik. Nädalapäevad hiljem vastas Hallikivi aga juba teisiti:
    Ajakirjanik: Aga te ütlesite, et see maja ei kuulu SRV Kinnisvarale.  Hallikivi: Tähendab ma siis täpsustan võib olla nii palju, et see maa maja all ei kuulu meile. Tegemist ei ole kinnisvaraga, tegemist on vallasvaraga. Et meile kuuluvad need korteriomandid, ehk siis, vabandust mitte isegi korteriomandid, korteriomand on ka asjaõiguslik mõiste, aga meile kuuluvad korterid... kui vallasvara, ehk siis kinnistut kui sellist veel ei ole. Seda alles moodustatakse.
    Ajakirjanik: Sellest ma sain aru, aga sellegipoolest. Praegu on SRV Kinnisvara, kes selle maja eest kaasa räägib ja selle maja eest vastutab? Hallikivi: Tegelikult SRV Kinnisvara üks tütarettevõtetest.
    Ajakirjanik: Mark Invest? Hallikivi: Jah, täpselt.
    SRV Kinnisvara juhatuse liige Priit Sauk, ütleb hiljem, et hoone teatud osa kasutamisõigus on olnud SRV Kinnisvaral alates 2001. aastast. Täpsustamise mõttes lisavad Sauk ja Hallikivi, et korteriomanikke on veel. Täpsemalt üks omanik kahe korteriga. Sellest omanikust ei tea aga ka SRV Kinnisvara midagi, sest mingit kontakti pole olnud. Objekti kinnistamisel loodavad Sauk ja Hallikivi, et väikeomanik ikka notarisse ilmub, muidu võib maja kinnistamata jäädagi.
    Maa maja all ja ümber ei ole kinnistatud ja seega on tegemist vallasvaraga, mille enamusosa omanik on siiski SRV Kinnisvara tütarettevõttele Mark Invest OÜ, üks kolmandik majast kuulub aga isikule, keda ei õnnestunud tabada ka Äripäeval. Ent hoolimata sellest on ka vallasvara varaomaniku kohus talle kuuluvat kultuuriväärtust kaitsta.
    Hoone tulevik sõltub ekspertiisist. Mis tules hävinud majast edasi saab, pole veel teada, ent kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Artur Ümar loodab, et hoone koopiana siiski üles ehitatakse. Võimalik, et väärtuslikud detailid korjatakse kokku ja need üritatakse ära kasutada. “Arendaja kindlasti tahab sinna uut kõrghoonet ehitada,” on Ümar veendunud.
    Selle aastaid seisnud, lagunenud ja korduvalt ka põlenud ajaloolise hoone saatus sõltub nüüd Tallinna kultuuriväärtuste ameti tellitud insenertehnilisest ekspertiisist. Varasemate põlengute korral on süüdistatud ikka kodutuid, neid keda süüdi mõista ja vastutusele võtta ei saa ning kes pärast õnnetusi jäljetult kaovad. Naabermajas töötava naise sõnul ei ole tema viimase poole aasta jooksul selles hoones kodutuid näinud. Varemalt nad selles majas olid küll.
    Pärast iga põlengut on jutt olnud sarnane – maja tuleb üles ehitada, kas või koopiana ja suurt kõrghoonet sinna ehitada ei tohi. Kas see jutt kordub ka nüüd, sõltubki ekspertiisi tulemustest. Erinevalt varasematest põlengutest oli seekord tule laastamistöö võimsam ja seetõttu võib juhtuda, et hoone taastamist enam ei nõuta.
    Tallinnas on tühjalt seisvaid ja külmade saabudes kodutuid majutavaid hooneid umbes 500, neist ligi 100 kuulub linnale.  Päästeameti menetleja Vello Teinemaa sõnul linna majadega ravaliselt probleeme ei ole. Eraomanikele kuuluvate hoonete kohta sama öelda ei saa.
    Konkurss on pooleli
    Praegu käib Tallinnas asuva Maakri kvartali arhitektuurikonkurss. Selle korraldaja arhitekt Toomas Paaver kinnitas, et SRV Kinnisvara konkursi tingimustele vastuseisu näidanud ei ole.Paaveri sõnul on konkursi teise etapi arhitektuuritingimustes kirjas, et Maakri 28 kuulub säilitamisele ja arhitektid üritavad leida parimaid võimalikke lahendusi kultuuriväärtuse sobitamisel kõrghoonete vahele.Paaveri sõnul tundus talle, et omanikud on selle maja alles jäämisega leppinud, ent varen on sellega probleeme esinenud küll, nimelt on omanikud soovinud sinna ikka midagi uut ehitada.Kuna aga Maakri kvartalis on palju eri huvide ja soovidega omanikke, ei ole siiani rahuldavate kompromissideni jõutud ja kvartali arenemine on liikunud teosammul. SRV Kinnisvara esindajate väitel on riigi venitamine maja kinnistamisel takistanud kultuuriväärtust kaitsta. Linnaplaneerimise amet vaidleb vastu ning kinnitab, et ehitise kuuluvuse üle pole vaidlust olnud. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ohutuse selle kasutajatele ning teiste inimeste elule ja tervisele, varale ja keskkonnale. Maja teenindamiseks vajaliku maa määramise menetlus ei oma seejuures mingit tähtsust.Tallinna kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Artur Ümar ütles, et tõenäoliselt ei jõua arhitektuurikonkursi teine etapp tulemuseni, sest kvartalis asuvate kinnistute omanikud ei leia ka seekord ühist keelt.
     
    Taust
      Kodu tööstustele
    Maakri 28 asunud hoones on olnud:kangaste kudumise tööstuskompveki- ja šokolaaditööstusOrnlichi trikoo- ja pesutööstustrükikoda EDUTallinna Mere rajooni Tööstuskombinaadi puidutööstuse laduAjaloolise Lenderi gümnaasiumi õpetajate majaAjakirjanduses on ka kirjutatud, et hoones on kunagi korter olnud praegusel Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi prognoos pani USA aktsiaturud rallima
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Föderaalreservi pulline prognoos ja Hiina krediidituru hädade vähene levik on investorid taas ostulainele häälestanud: kõik USA indeksid kerkisid täna enam kui protsendi.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.