Kokku on selliseid kortereid 546 ja umbes 150 puhul on üürnikud oma ostusoovi ka avaldanud.

Kesklinna vanema Mihhail Korbi sõnul paneb linnaosa üksikud munitsipaalkorterid müüki, sest nende ülalpidamine on linnale küllaltki raske koorem. "Kuna kõik üksikkorterid asuvad üle 20 aasta vanustes elamutes, mis vajavad remonti, on tõenäoline, et tulevikus võivad elamuga seotud kulud ja seega ka üüri ületavad kulud suureneda," rääkis ta linnavalitsuse väljaandes Pealinn.

"Üksikkorteri omanikuna peab linn alluma korteriomanike enamuse otsustele. Juhul kui korteriomanike enamus otsustab elamu renoveerida, peab linn tegema ühe korteri kohta suuri kulutusi elamu remontimiseks," lisas Korb.

Korteri minek üürnikule on linnavalitsuse teatel kasulik ka maja teistele elanikele, sest linna korteriga elamu ühistu ei saa võtta kõige soodsamat laenu elamu renoveerimiseks. "Üksikkorterite kasutusse andmisest saadav tulu ei kata elamu ega üksikkorteri remontimisega seotud kulutusi," selgitas Korb.

"Korteriomanikuna vastutab linn üürniku poolt elamule tekitatud kahju eest, näiteks kui üürniku hooletuse või hooldustööde tegemata jätmise tõttu tekib kahju teistele korteriomanikele. Nii võib öelda, et linnal on tõesti materiaalne huvi korterid maha müüa, kuid kaugeltki mitte sedasorti huvi, milles meid süüdistavad opositsioonipoliitikud. Linn ei sahkerda oma korteritega," lisas kesklinna vanem.

Üürile antud korterite võõrandamine avalikul enampakkumisel koos üürnikega on Korbi sõnul ette läbikukkumisele määratud käik. Ebameeldiv kogemus selle kohta on olemas Mustamäel asuvate ühiselamute müügist, mille viis riik läbi kümme aastat tagasi, lisas ta. Samuti ei ole üürnikele enampakkumisel ostueesõiguse andmine lahendus, üürnikud võivad väga lihtsalt sattuda kaitsetusse olukorda, märkis Korb.

Linna korterites elab neid, kes on pinna üürile saanud väga halvas seisukorras, kuid selle korralikult korda teinud. "On inimlik pakkuda korterit perele, kes on seal pikka aega elanud ning sinna niikuinii juba omajagu investeerinud," lisas ta. "Eriti kui linn saab tehingust ka tegelikku rahalist tulu," sõnas Korb.

Linnavalitsuse teatel küsivad nad üürnikelt korterite eest tunduvalt odavamat hinda, kui nõuavad eluaseme omanikud kinnisvaraportaalides. "Meie kortereid on hinnatud seisukorras, milles need olid üürileandmisel," ütles Korb. "Üürnikelt ei saa ju lisatasu küsida nende enda tehtud remondi ja kulutatud raha eest," lisas ta.

Ühe linna korteri üürnik Aive Skuin ütles Pealinnale, et on oodanud võimalust oma kodu välja osta juba kümme aastat ehk alates hetkest, mil ta korterivõtmed kätte sai. "Mulle on see rohkem kui üürikorter – see on kodu, millel on emotsionaalne väärtus," lisas ta.

Skuini sõnul on ta investeerinud oma üürikorterisse märkimisväärse hulga raha. "Sain korteri ääretult halvas seisukorras – ainult neli seina. Aga et ühiselamust, kus me tol ajal elasime, välja kolida, olin igasugusteks katsumusteks valmis," lisas ta. "Tegin ise täisremondi alates torude ja juhtmestiku vahetamisest kuni viimistluseni välja. Nullist ehitamine ei ole odav lõbu," märkis Skuin.

Kui linnale kuulub mõnes hoones üksik korter, teeb linnaosavalitsus tavaliselt selle üürnikule ettepaneku korter ära osta. Infot võib aga ka üürnik ise oma linnaosavalitsusest küsida.

Kui keegi korterit välja osta ei soovi ega jõua, linn siiski üürilepingut ei katkesta ning samuti ei müüda korterit kellelegi teisele. Täielikult linnale kuuluvate munitsipaalmajade elanikud kortereid välja osta ei saa.