Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohelised: president Ilvese jutt on ajast-arust
Presidendi seisukoht, nagu uute jõujaamade loomine ja vana energeetika lõputu reanimeerimine tagaks energiajulgeoleku, on kahjuks ajast-arust, teatas roheliste erakond (EER).
Ka Euroopa Liidu peamine energiajulgeoleku mõõde on nende kinnitusel seotud ennekõike investeerimisega energiasäästu, tervislikku elukeskkonda ja mitmekesisesse energiatootmisse.
EER juhi Aleksander Laane sõnul on enam kui üks põhjus, miks vana põlvkonna tuumjaamade rajamine kujutab endast nii tehnolooglist kui juhtimisriski, avatud energiaturul ka selget majanduslikku riski.
"Tuumareaktorite ja tuumajaamade tootmine ning müük on kõrge riskiga ja poliitliselt ülitundlik valdkond, kus kõrgete aukandjate kaasamine selle tehnoloogia eestkõnelejaks on tavapärane praktika," märkis ta.
"Nüüd näeme ka Eestis, et president on Leedu rahva tahtest lugupidamise asemel asunud reaktoritootjate poolele. Olgu öeldud, et Eestis on juba mõnda aega olnud võimalik tutvuda majanduslikult ja tehnoloogliselt argumenteeritud 100% taastuvenegiale ülemineku kavaga aastaks 2030," ütles Laane.
"Kuigi president ütles, et ta ootab Leedu valituse seisukohta tuumajaama ehitamise osas, on Leedu rahvas oma arvamuse selgelt välja öelnud ning Eesti presidendilt ootaks Leedu rahva tahte aktsepteerimist," kinnitas roheliste juht.
Roheliste teatel jälgivad nad mõnevõrra üllatunult Eesti presidenti, kes asus muretsema Balti riikide energiajulgeoleku pärast, heites Leedule ette tuumajaama ehitusest taandumist.
Muidu rahvast ja vabakondadest rääkiv Ilves unustas hetkega, et vastava otsuse on teinud Leedu kõrgeim võim – rahvas – referendumil ning et Leedu parlament ja valitsus on seda tahet aktsepteerinud. Vaatamata asjaolule, et seda tuumajaama on teatud ringkonnad tõesti pikalt tahtnud ja selle pealesurumiseks ka Eesti maksumaksja raha raisatud, on rahva tahe siiski määrav, seisab roheliste teates.
Erakonna kinnitusel on aeg rahvahääletuste rolli suurendamiseks ja Šveitsi otsedemokraatia tüüpi siduva tulemusega referendumite seadustamiseks enam kui küps. Esialgu ja arvestades meie põhiseaduse keerukust kasvõi omavalitsuse asjade otsustamise tasemel.
"Vastava eelnõu esitas Erakond Eestimaa Rohelised riigikogule juba mitu aastat tagasi ja see on läbinud ka esimese lugemise. On aeg see kalevi alt välja tuua ja vastu võtta," märkis Laane.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.