• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene keelt kõnelevad ettevõtjad endiselt positiivsed

    Venekeelsed Eesti ettevõtjad on tuleviku suhtes pigem optimistlikud, kuid nimetavad takistusteks finantseerimist, vähest koostööd ettevõtete ja valitsuse vahel ning tööjõuprobleeme.

    ASi Harju Karjäär juhatuse esimees Roman Talnis tõdes, et tahaks rohkem näha valitsuse koostööd ettevõtetega. “Enne, kui vastu võtta mingisuguseid seadusi, tuleb pidada konsultatsioone, kui mitte eraettevõtetega, siis vähemalt assotsiatsioonidega,” selgitas ta ja viitas kaevandamistasu tõusule. Nimelt said 26. septembril järgmise aasta riigieelarve eelnõuga avalikuks uued, mitu korda kasvanud tasumäärad, mis valitsus oktoobri esimesel nädalal kinnitas. Talnise hinnangul mõjutavad sellised otsused riigi konkurentsivõimet.
    Ta lisas, et on tuleviku suhtes endiselt positiivne, kuid mitte üleliia. “Kui järgmine aasta tuleb samasugune nagu see, siis on see üpriski hea,” märkis Talnis Delovõje Vedomosti konverentsil “Minu äri Eestis täna ja homme”.
    Palgad tõusevad. Harju Karjäär tõstab 2013. aastal töötajate palku, sest inflatsioon tõuseb. “Kui hinnad tõusevad, siis on raske seletada töötajatele, miks nende palk ei tõuse,” selgitas Talnis.
    Sideseadmete hulgimüügiga tegeleva General Datacomm International OÜ tegevdirektori Igor Ganjuševi sõnul tuleb alati ja igal juhul mõelda positiivselt. Positiivsus seisneb selles, et hullemini ei saa minna, lisas ta.
    Ganjuševi sõnul on Eesti ettevõtluse probleem seotud finantseerimisega. “See on väga lihtne: pangad on valmis finantseerima suuri ettevõtteid, aga suured ettevõtted ei vaja raha. Finantseerimist vajavad väikesed ja keskmised ettevõtted, kellesse pank suhtub konservatiivselt,” selgitas ta.
    Palgatõusu suuruse üle Ganjušev veel mõtleb, kuid ta tõdes, et ilmselt peaks tõus jääma vahemikku 5–10%, sest palju võimalusi palga tõstmiseks ei ole.
    Vladimir Sadekov omanimelisest advokaadibüroost vaatab järgmisesse aastasse väga positiivselt. “Lihtsalt tegutseda tuleb ettevaatlikult ja optimismiga peab olema ettevaatlik. Ei tasu kiirustada ja tuleb mõelda, mida ja kuidas teed,” ütles ta.
    Raskusi ja takistusi on Eestis Sadekovi sõnul palju. Näitena ta tõi selle, et tootmise käivitamiseks on vaja raha. “Samuti on palju arusaamatusi elektrituru avanemisega,” lisas advokaat.
    “Tuleb mõelda laialt, kuidas vallutada uusi turge, kuidas integreerida ja muuta suhteid valitsusega paremaks,” rääkis ta. Palka kavatseb Sadekov järgmisel aastal tõsta, kuid ta ei oska veel öelda kui palju, sest see sõltub efektiivsuse kasvust.
    Tugikeskus Power MTÜ juhatuse liige Irina Oleinitš märkis, et positiivne ellusuhtumine ning optimism on ainukesed, mis aitavad ellu jääda. “Kui me sellise suhtumisega oleme, siis ei ole kõik kadunud. Mis puudutab üldist majandust, siis on suhteliselt kurb, kui vaadata teisi riike, näiteks ka naabreid,” rääkis ta.
    Vähe koostööd. Oleinitš nimetas ainukeseks takistuseks seda, et venekeelsete ettevõtete vahel on vähe koostööd. “Kahjuks võib-olla ei lase meie mentaalsus ühineda ja minna koos. See sõltub eelkõige meie aktiivsusest,” märkis ta.
    Koolilaste toitlustuse korraldamisega tegeleva Mann Grupp ASi juhatuse liige Anatoli Podvolotski tunnistas, et tema äri Ida-Virumaal läheb hästi. Raske on Ida-Virumaal tema hinnangul aga seis tööjõuga. “Inimesed on rikutud, nad ei taha töötada nende numbrite eest, mida pakutakse,” viitas ta palgale.
    Konverentsil esinenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul saab praeguses majandusolukorras olla optimistlik. “On võimalik olla piisavalt optimistlik, kui vaadata, millise kriisi on Eesti majandus läbi elanud, ja kui vaadata, mis toimub Euroopa Liidus,” selgitas minister.
    Partsi hinnangul on oluline teada, mis toimub meie naabri juures, viidates Venemaale , kus majanduskasv on langenud. “Eesti turg on väike ja see, kes tegeleb ettevõtlusega, peaks kohe vaatama ka rahvusvahelisi turge,” märkis Parts.
    Ta tõdes, et Eesti majanduse jaoks on oluline igasugune koostöö riigi ja ettevõtete vahel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.