12. detsember 2012 kell 21:00

KUIDAS oma lapsele ilus tulevik kinkida?

Lapsevanemal pole mõtet juurelda selle üle, kas tema laps  ikka kuulub väheste “valitud andekate” hulka, vaid lihtsalt uskuma oma laste arengu­potentsiaali – ilma selleta ei ole silma­paistvate saavutusteni jõudmine tõenäoline, ütleb David Shenk oma raamatus “Uus arusaam  geneetikast”,  mille Äripäeva kirjastus peagi välja annab.

Vanemad võivad üpris paljugi ära teha, et oma lapsi suurte saavutusteni jõudmiseks innustada. Teisalt peavad nad püüdma olulisi vigu vältida.

Lastepsühholoogi ja pereterapeudi Lemme Haldre sõnul on lapsed mõnes valdkonnas andekad juba väga noorena, näiteks suudavad nad arvutiga nii mõndagi teha. “See ergutab nende kogni­tiivseid võimeid, ent teisalt kipub emotsionaalne kirjaoskus kängu jääma.” Siinkohal on oluline juba lapse kõne-eelne periood. Haldre selgitas, et näiteks seksuoloogias räägitakse sellest, kuidas lapse süllevõtmine, rõõmustamine ja tema kehalised kontaktid  loovad vundamendi hilisemale oskusele olla teistega lähedane.

Ka mäng on oluline arengu alus. “Lapsel peab olema vaba aega mängimiseks. See ei ole lapse jaoks lihtsalt ajaviide, vaid ta töötab oma mõtteid ja tundeid mängu kaudu läbi,” märkis Haldre. Seejuures on vanemate roll on pakkuda stimulatsioone, ent mitte tehniliste vidinate abil, vaid ise lapsega suheldes.

Lapse arengut pärsib Haldre hinnangul enim just vägivald. “Eriti ohtlik on vaimne vägivald. Üks suurimaid vigu, mida vanemad teevad, on arvamine, et nendevaheline vägivald last ei mõjuta.”

Kodune kasvatus ei ole kõikvõimas, aga vanemate roll on siiski oluline, kirjutab David Shenk oma raamatus. Seetõttu  võiks silmas pidada järgmist nelja näpunäidet.

1. Usu

1931. aastal tuli Jaapani muusikaõpetaja Shinichi Suzuki juurde ühe nelja-aastase poisi isa ja küsis, kas ta oleks nõus õpetama ka tema poega. Õpetajal­ ei olnud aimugi, et nelja-aastane võiks õppida viiulit mängima ega osanud õieti arvata, kuidas poissi õpetada tuleks. Suzuki mõtles aga sellele, et peaaegu kõik Jaapani lapsed õpivad keerulist jaapani keelt rääkima – ja seda väga vara ning väga täpselt. Õpetaja arvates võis sellest järeldada, et kui lõputu kordamise, vanemate järjekindluse ja tugeva kultuuritausta toel tuleb iga laps tõeliselt keerulise keele õppimisega toime, siis miks ei võiks see kehtida ka muusika puhul. Nii võttis Suzuki nelja-aastase Toshiya Eto oma õpilaseks ja hakkas välja töötama õpetamismeetodit, mis sai nimeks “emakeele meetod”. Ta tähtsustas vanemate aktiivset kaasamist, pidevat harjutamist, päheõppimist ja piiritut kannatlikkust.Väike Toshiya Eto arenes väga kiiresti ja Suzuki võttis enda juurde veel lapsi õppima ning täiustas oma meetodit. Peagi hakkas ta uskuma, et noores eas muusika õppimisel on vanemas eas õppimise ees tuntavad eelised. Suzuki esimesest noorest õpilasest Toshiya Etost sai maailmakuulus muusik. Suzuki jätkas oma meetodi täiustamist ja nüüd on see laineid löönud kogu maailmas, pannes meid laste võimeid ümber hindama.Kõik saab alguse lihtsast tõdemusest, et igal lapsel on tohutult suured arenguvõimalused ja meie asi on rakendada mis­ tahes vahendeid, et neid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Ilma vanemate sügava usuta ei ole silmapaistvate saavutusteni jõudmine kaugeltki tõenäoline.

2. Toeta, aga ära lämmata

Nartsissistlik lapsevanem võib kahjustada lapse eneseteadvust sellega, et paneb lapse uskuma, et ta teenib oma lähedaste ja kaaslaste armastuse ära üksnes siis, kui ta millegagi positiivselt silma paistab. Columbia ülikooli psühhiaater Peter Freed ütleb, et hiljem külvab niisugune vanem­ oma lapse saavutuse puhul kiindumusavaldustega üle, ent tõrjub teda pärast iga ebaõnnestumist. See võib inimesele aga halvasti mõjuda: noore täiskasvanuna on sellisel lapsel raskusi nii teistega suhtlemisel kui ka püsivate suhete loomisel.Niisuguse lapsevanema vastand on vanem, kelle armastus on tingimusteta ega sõltu saavutustest. “Mittenartsissistlikud lapsevanemad lasevad lapsel juhtimise enda kätte võtta,” selgitab ta. “Nad kehtestavad kindla käega endale piirid ja seavad lati kaunis kõrgele, ent ootavad ära, mida laps soovib teha, ega muretse, kui ta varases nooruses suurte saavutustega silma ei paista. Nad on veendunud, et lapsepõlves on oluline sõpradega läbisaamine ja kaaslastega aktiivselt suhtlemine. Kui lapse meeskond võidab, on neil selle üle hea meel, kui aga hätta jääb, kutsutakse kõik enda poole külla ja vaadatakse koos mõnda filmi.”Teisisõnu saab last innustada õigesti ja ka valesti. Varased kokku­puuted kõigega, mis last arendab, on kiiduväärt, samuti kõrged ootused ning takistuste korral järjekindluse ja paindlikkuse ilmutamine. Teisalt ei tohi vanem kasutada kiindumust autasuna edu eest ega karistusena ebaõnnestumiste järel.Vanem peab uskuma, et laps suudab pingutada pelgalt selle nimel, et ta ise enda tulemustega rahule jääks.

3. Püsivus viib sihile

“Asi ei ole selles, et ma eriti taibukas oleksin,” ütles kord Albert Einstein. “Ma lihtsalt tegelen probleemidega kauem.” See Einsteini lihtne avaldus on üleskutse kõigile, kes püüdlevad suurte saavutuste poole või ootavad neid oma lastelt. Just püsivus on see, millest oleneb, kas piirdutakse keskpäraste tulemustega või rühitakse suurte sihtide suunas.Enesedistsipliini kasvatamiseks ja põhimõtte harjutamiseks, mille kohaselt kõik soovid kohe täituma ei pea, saavad lapsevanemad kasutada mõnda lihtsat võtet.Näidake oma lapsele enesekontrolli puhul eeskuju. Käituge nii, nagu soovite, et teie laps käituks. Ärge ostke, sööge ega krahmake kohe kätte kõike, mida te hing ihaldab. Mida rohkem enesekontrolli te ilmutate, seda rohkem laps sellest õpib.Andke oma lastele võimalus harjutada. Ärge rahuldage iga nende palvet otsekohe. Las nad saavad teada, mida tähendab pettumus ja soovitust ilmajäämine. Las nad õpivad sellega toime tulema ja aru saama, et on täiesti normaalne, kui nad peavad enne tahetu saamist veidi ootama.

4. Lepi ebaõnnestumistega

Mõnikord osutuvad ka nõrkused võimalusteks ja ebaõnnestumised avavad uusi uksi. Ainus tõeline ebaõnnestumine on see, kui lihtsalt käega lüüakse või oma laste huvisid piisavalt ei kaitsta. Arengubioloogid juhivad tähelepanu sellele, et tegelikult toimub kogu inimese areng probleemide lahendamise ja ebaõnnestumiste silumise kaudu. Vanemate roll on laste tähelepanu niisugustele väljakutsetele juhtida. Ometigi ei tohiks vanemad laste jaoks asju liiga lihtsaks teha. Selle asemel peaksid vanemad lastele üha uusi väljakutseid looma, nendega toimetulemist jälgima ja väljakutseid vastavalt sellele muutma. Edu tuleb  siis, kui vanemad ja lapsed õpivad otse tormisele merele sõudma ja üha tugevneva tuulega võitlemist nautima.

 

Kasulik

Geenius meis kõigis

Uus arusaam geneetikast, talendist ja IQ-stDavid Shenk336 lkÄripäev 2012

Selles raamatus ei räägita geniaalsusest tavapärases mõttes. See ei ole käsiraamat, mis õpetaks saama samasuguseks nagu William Shakes­peare, ega ka salarelv, mille abil üles leida meie hulgas elavaid tunnustamata geeniuseid. Shenk näitab, et meist enamiku puhul mängivad bioloogilised tegurid tippu jõudmisel vaid vähest rolli.

veebis: www.raamatuklubi.aripaev.ee

Hetkel kuum