• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 14.12.12, 10:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suri vöötkoodi leiutaja Norman Woodland

9. detsembril suri 91 aasta vanuselt vöötkoodi üks loojaid Norman Joseph Woodland, kelle leiutist kleebitakse tänapäeval peaaegu igale poes müüdavale tootele. Ühtlasi on vöötkood aidanud tõsta ka produktiivsust igas sektoris.
Woodland suri pühapäeval New Jersey’s Edgewateris Alzheimeri tõve ja tüsistuste tõttu, ütles eile tema tütar Susan Woodland Associated Pressile.
Woodland ja Bernard Silver olid tudengid Philadelphia Drexeli ülikoolis, kui Silver juhtus pealt kuulama toidupoe müüja ja dekaani vestlust, kus müüja küsis dekaanilt nõu selle kohta, kuidas salvestada tooteinformatsiooni kassas automaatselt. Dekaan lükkas küll müüja taotluse tagasi, kuid Silver läks probleemiga Woodlandi juurde.
Ainuke kood, mida Woodland teadis, oli Morse kood, mida ta oli õppinud skaudilaagris. Kuid üks päev rannas istudes ning joonistades liiva peale Morse koodiga sarnaseid punkte ja kriipse, tabas teda inspiratsioon.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Punktide ja kriipsude asemel on mul õhukesed ja paksemad vöödid,” tsiteeris Woodlandi tütar leiutajat.
Woodland ja Silver esitasid oma patendi koodimustri koos kontsentriliste ringidega 1949. aastal.
1951. aastal ühines Woodland IBMiga, et vöötkoodi arendada, kuid vajalik tehnoloogia selleks töötati välja alles 20 aastat hiljem.
Woodland on töötanud ka Manhattani projektis, mille käigus töötas USA sõjavägi välja aatomipommi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele