Taastuvenergia toetused sõltuvusse börsihinnast

Samas ei järeldu siit aga kuidagi, et kord teatud tingimustel loodud süsteem peaks igavesti püsima jääma. Toetussüsteemi loomise aegu oli elekter palju odavam kui praegu ning turu avanemisega uuel aastal tõuseb hind veelgi. Kui ettevõtte on tootlik ja kasumlik, ei ole mingit põhjust seda riigi rahaga poputada, see on vabaturumajanduse printsiibi vastu.

Pealegi on toetuste süsteem ajendanud energiatootjaid kohati ka vahendeid valimata toetusi nõutama. Tegemist on ikkagi suure suutäiega: lõppeval aastal suurusjärgus 75 miljonit eurot.

Täna taas algav arutelu on taas tagajalgadele ajanud läinud aastal 2,1 miljonit teeninud Nelja Energia, kes ähvardab riiki suure kahjunõudega, kui seniseid kokkuleppeid muudetakse. Oma huve on kaitsma asunud ka pangaliit, kuna taastuvenergiaettevõtteid finantseerinud pangad on hakanud oma rahakoti pärast muret tundma. Iseäranis põhjustab pankadele peavalu tagasiulatuvate muudatuste mõju. Sedagi võib mõista. Oleme varemgi kirjutanud, et tagasiulatuvalt ei peaks mängureegleid muutma, see rikuks õigustatud ootuse printsiipi ning tooks kaela Euroopa õigustatud pahameele. Euroopa taastuvenergia katusorganisatsioon on juba varem märkinud, et tagasiulatuva kärpega rikutakse jämedalt taastuvenergia direktiivist tulenevaid kohustusi.

Poliitiline kemplus. Peaprobleemiks ei ole aga mitte Euroopa direktiiv, vaid põhimõttelised vastuolud valitsuskoalitsioonis. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku seada taastuvenergia tasud sõltuvusse börsihinnast, kuid sotsid ei kuulu võimuliitu ning seetõttu ei ole nende ettepanekuid energiamajanduse vallas seni kuigivõrd kuulda võetud.  Vastandlikke seisukohti valitsuskoalitsioonis endas esindavad toetusi kärpida sooviv majandusminister Parts ja taastuvenergia tootjaid soosiv keskkonnaminister Pentus-Rosimannus, kes on asunud erimeelsusi lahendama kallite advokaadibüroode teenuseid kasutades, arve esitavad nad loomulikult maksumaksjale.