Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taastuvenergia toetused sõltuvusse börsihinnast

    Pikemat aega kestnud sõna- ja lobisõda taastuvenergia toetuste pärast on jõudmas otsustavasse faasi: täna tuleb riigikogu majanduskomisjonis arutusele elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.

    Äripäev peab mõistlikuks taastuvenergia tasude vähendamist ja nende sõltuvusseseadmist energia börsihinnast. Oleks imelik, kui seda ei tehtaks: taastuvenergia ei ole mingi imeloom või võõrapärane taim, mida peaks siinsetes tingimustes kasvatama teistmoodi kui kohalikke kultuure.
    Vastupidi: elektrituru avanemine peabki toetusi korrigeerima. Kui hind on niigi kõrge ja võimaldab kasumit teenida, ei peaks riik omalt poolt enam toetama. Igasugune toetamine saab olla vaid nn üleminekuaja nähtus, kogu äri toetustele ülesehitamist ei pea riik tolereerima.
    Vihane vastasseis. Majandusminister Juhan Partsi eestvedamisel sündinud kava uuest aastast taastuvenergia toetusi vähendada on põrkunud taastuvenergia tootjate ülitugeva vastuseisu ja oskusliku lobitööga. See on ositi arusaadav. Kui toetuste süsteem suuresti tänu Urmas Sõõrumaa ja mitmete teiste ärimeeste tugevale lobitööle ja rahalistele annetustele 2007. aastal loodi, tekkisid tootjatel õigustatud ootused, millele tuginedes äri alustati.
    Samas ei järeldu siit aga kuidagi, et kord teatud tingimustel loodud süsteem peaks igavesti püsima jääma. Toetussüsteemi loomise aegu oli elekter palju odavam kui praegu ning turu avanemisega uuel aastal tõuseb hind veelgi. Kui ettevõtte on tootlik ja kasumlik, ei ole mingit põhjust seda riigi rahaga poputada, see on vabaturumajanduse printsiibi vastu.
    Pealegi on toetuste süsteem ajendanud energiatootjaid kohati ka vahendeid valimata toetusi nõutama. Tegemist on ikkagi suure suutäiega: lõppeval aastal suurusjärgus 75 miljonit eurot.
    Täna taas algav arutelu on taas tagajalgadele ajanud läinud aastal 2,1 miljonit teeninud Nelja Energia, kes ähvardab riiki suure kahjunõudega, kui seniseid kokkuleppeid muudetakse. Oma huve on kaitsma asunud ka pangaliit, kuna taastuvenergiaettevõtteid finantseerinud pangad on hakanud oma rahakoti pärast muret tundma. Iseäranis põhjustab pankadele peavalu tagasiulatuvate muudatuste mõju. Sedagi võib mõista. Oleme varemgi kirjutanud, et tagasiulatuvalt ei peaks mängureegleid muutma, see rikuks õigustatud ootuse printsiipi ning tooks kaela Euroopa õigustatud pahameele. Euroopa taastuvenergia katusorganisatsioon on juba varem märkinud, et tagasiulatuva kärpega rikutakse jämedalt taastuvenergia direktiivist tulenevaid kohustusi.
    Poliitiline kemplus. Peaprobleemiks ei ole aga mitte Euroopa direktiiv, vaid põhimõttelised vastuolud valitsuskoalitsioonis. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku seada taastuvenergia tasud sõltuvusse börsihinnast, kuid sotsid ei kuulu võimuliitu ning seetõttu ei ole nende ettepanekuid energiamajanduse vallas seni kuigivõrd kuulda võetud.  Vastandlikke seisukohti valitsuskoalitsioonis endas esindavad toetusi kärpida sooviv majandusminister Parts ja taastuvenergia tootjaid soosiv keskkonnaminister Pentus-Rosimannus, kes on asunud erimeelsusi lahendama kallite advokaadibüroode teenuseid kasutades, arve esitavad nad loomulikult maksumaksjale.
  • Hetkel kuum
Indrek Lepik: kui palju maksab raketirünnak Rakvere pihta?
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Apple’ist võib saada digiturgude määruse esimene ohver
Euroopa Komisjon alustas esimest uurimist uue digiturgude määruse (DMA) põhjal, kahtlustades Apple’it äpiloojate diskrimineerimises.
Euroopa Komisjon alustas esimest uurimist uue digiturgude määruse (DMA) põhjal, kahtlustades Apple’it äpiloojate diskrimineerimises.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
President Karis jättis automaksu välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
Kas aktiivselt juhitud fondidel on mingeid eeliseid?
Investeerimisfondide valikul on oluline aru saada, milline on fondi strateegia ja kuidas see on juhitud. Üldjuhul eelistatakse passiivselt juhitud fonde aktiivsetele. Lisaks sellele, et passiivse fondi haldustasud on madalamad, on levinud arusaam, et enamik aktiivselt juhitud fonde ei suuda pikemas perspektiivis turgu edestada.
Investeerimisfondide valikul on oluline aru saada, milline on fondi strateegia ja kuidas see on juhitud. Üldjuhul eelistatakse passiivselt juhitud fonde aktiivsetele. Lisaks sellele, et passiivse fondi haldustasud on madalamad, on levinud arusaam, et enamik aktiivselt juhitud fonde ei suuda pikemas perspektiivis turgu edestada.
Nopri Talu laiendab oma tootmist
Juustu- ja piimatoodete tootja Nopri Talu teatas ühismeedias, et laiendab oma meiereid.
Juustu- ja piimatoodete tootja Nopri Talu teatas ühismeedias, et laiendab oma meiereid.