Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ETTEVÕTJA. Juhanid jõudsid kuuskedeni

    Kuna aednikel kalendris oma pidupäeva ei ole, tähistab Eesti suurima istikute kasvataja ja taimede müüja Juhani Puukooli tööpere igal aastal õpetajate päeva.

    “Olemegi justkui koolipapad,” põhjendab ettevõtte ainuomanik ja juht Tiit Juhani. “Nimetame taimede kasvatamist koolitamiseks, sest kui jätad ühel aastal taime juures midagi vajalikku tegemata, ei saa sellest enam kvaliteetset taime.”
    Juhani Puukooli nime all tegutsev Tartu firma AS Plantex on ainus Eestis, mis tegeleb nii laia sortimendiga – kasvatakse ligi 4000 taimeliiki ja -sorti. Samuti on Plantex ainus, millel on oma müügikett ehk viis Istikuäri nime kandvat kauplust Tallinnas, Tartus ja Jõhvis.
    “Me ei kasvata ainult toataimi, orhideesid ega lõikelilli – kõik muu on olemas,” räägib Tiit Juhani. “Meie erinevus on ka selles, et kui enamik konkurentidest toob müügikõlblikke taimi välismaalt sisse, siis meie toome sisse noortaimi ja kasvatame need ise valmissuurusesse, samuti toodame väga palju taimi paljunduse teel kohapeal ise.”
    Ise tehtud “Vanaema pirn”. Paljundamiseks on ettevõttel Räpinas olemas suisa oma meristeem- ehk mikropaljunduslabor, mis paljundab aastas ligi miljon taime. Küsimusele, kas Juhani Puukoolil on ka mõni omanimeline taimesort aretatud, vastab Tiit Juhani ­eitavalt. “Me ei ole teadusasutus,” selgitab ta. “Küll aga oleme turule toonud mitmeid taimi, mis sordina pole registreeritud.”
    Näiteks “Vanaema pirn”, mis kasvab Tiit Juhani vanaema aias Tartus. Pirnipuu on üle elanud 1940. aastate käredad pakased ja kasvab meie kliimas hästi. “Või punane hobukastan “Russalka”,” toob Tiit Juhani järgmise näite. “Tegu on Tallinnas Russalka monumendi kõrvale enne sõda istutatud puuga, mis samuti on meie kliimaga hästi kohanenud. Meie oleme sellelt puult võtnud pookeoksa ja turustame punase hobukastani “Russalka” istikuid.”
    Tiit Juhani on aiandusega kokku puutunud lapsepõlvest peale. Tema isa Juhan Juhani oli nõukogude ajal üks väheseid, kes pookis roosisorte. Pere kasvuhoonetes kasvatati lisaks roosiistikutele ka tulbisibulaid. “Olen koos vanema venna Toomasega lapsepõlves kogu aeg aianduse rütmis elanud ja tegutsenud,” meenutab Tiit Juhani. “Tööd kodukasvuhoonetes oli omal ajal palju, aga see-eest oli ka taskuraha meil alati olemas. Oma lastele ma sellist töökasvatust, nagu meie saime, peale ei suru, aga taskuraha käivad lapsed hooajal Plantexis teenimas küll.”
    Siht selgines USAs. Kui EPA tollasel metsandustudengil Tiit Juhanil õnnestus 1989. aastal pääseda aastaks Inglismaa kuninglikku aianduskooli õppima, oli teadmine, et temast saab aednik, täiesti kindel. Ja kui ta paar aastat hiljem käis USAs ühes puukoolis praktikal, oli selge ka siht – tuleb asutada oma puukool. Selle tegi ta teoks koos venna Toomasega, kui asutasid ASi Plantex. Alates 2008. aasta maist on Tiit Juhani aiandusfirma ainuomanik.
    “Igaüks jäägu oma liistude juurde,” põhjendab Tiit Juhani, miks tema jätkas Plantexiga ja vend Toomas keskendus Maagi kontserni arendamisele.
    Tiit Juhani sõnul on aiandusäri hooajaline ja see teeb ettevõtmise üpris keeruliseks. “Kolmveerand käibest tuleb kahe kuu jooksul ehk aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani,” tõdeb ta. “Ülejäänud kümme kuud valmistume selleks kaheks kuuks.”
    Et sellel ettevalmistusperioodil lisategevust rohkem oleks, on Plantex tasapisi sisenemas jõulukuuskede turule oma istanduse kuuskedega. Kui seni müüsid Plantexi kauplused peamiselt Eesti ühe suurema jõulukuuskede kasvataja OÜ Kuivaleski Talu toodangut, siis tänavu pakutakse ka oma kuuski. Tegu on kolm aastat istanduses kasvanud umbes ühemeetriste väikeste kuuskedega. Plantexi kuuseistanduses on sirgumas umbes 30 000 jõulupuud.
    Kuuseäri annab talveks tööd. “Alustasime omal ajal rooside ja suvelilledega ehk kaubaga, mis annab kiiret käivet,” seletab Tiit Juhani. “Nüüd saame tegeleda taimedega, mis annavad pikaajalist tulu. Kui me oleks kohe alustanud jõulukuuskede kasvatamisega, oleksime esimesed viis-kuus aastat pidanud piltlikult öeldes näppu imema. Kuuseäri on meie jaoks hooajaline nišiäri, aga me tahame pakkuda vaid väga kvaliteetset istandusekuuske.”
    Kuivaleski kuusetalu omanik Peeter Rivis ei osanud öelda, kui suurt konkurentsi Plantex tulevikus pakkuma hakkab. “Ma ei tea, kui palju neil kuuski tulemas on,” ütleb Rivis ja lisab, et nemad müüvad aastas 12 000 jõulukuuske, millest pool läheb ekspordiks Lätti ja Soome. “Samas on Plantex olnud meile väga hea partner, nad on aastaid meie kuuski oma kauplustes müünud.”
    Jõulupuude vahendamise ja importimisega tegeleva OÜ Artiston projektijuhi Risto Sirgmetsa kinnitusel toovad nad suuremaid, üle 2,5meetriseid kuuski Belgiast, sest Eestis pole kõrgeid kuuski saada. “Me ostaksime hea meelega pikemaid kuuski Eestist, kui keegi selliseid puid kasvataks,” räägib Sirgmets. “Kahjuks ei saa me selliseid kuuski Eestist ja seetõttu oleme sunnitud neid sisse tooma.”
    Miks meie enda kuusekasvatajad kõrgemaid puid ei kasvata, selle taga on Sirgmetsa sõnul ilmselt ökonoomika. “Oluline on, kui kaua sa oma maaressurssi puude all kinni hoiad – kas kasvatad neid 6–7 aastat või 10–11 aastat,” seletab Sirgmets. Pikemaid jõulupuid ostavad peamiselt asutused, aga üksjagu palju ka eramuomanikud.
    Mobiiliga ostetakse üha enam kuuski
    RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskus pakub viiendat aastat võimalust minna nii nagu vanasti ise metsa kuuske tooma. “Eelmisel aastal kasvas hüppeliselt just mobiilimakse abil kuuse ostmine riigimetsast – kui 2010. aastal tasuti mobiilselt 2400 kuuse eest, siis 2011. aastal tehti seda juba enam kui 4000 korral,” ütles RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari-Liis Kitter. “Eelmisel aastal pakkusime ka esimest korda välja konkreetsed jõulukuuse kohad riigimetsas ja see viis rohkem inimesi iseseisvalt metsa kuuse järele.”Kitter ütles, et inimesed maksavad riigimetsast võetud kuuskede eest korrektselt. “Inimeste maksekäitumine on väga hea, nad on õnnelikud sellise lihtsa võimaluse eest maksta otse kuuse juures ja täpselt sellise puu eest, mille oled välja valinud.”
     
    Kes on kes
    Tiit Juhani
    Sündinud 02.06.1968Õppinud EPAs metsandust (lõpetamata), osalenud Inglismaa Wisley kuninglikus aianduskoolis kursustel (1989), töötanud USAs Iseli puukoolis praktikandina (1992/93).Abikaasa Tea Juhani töötab ASi Plantex tootmisjuhina.Peres kasvab kaks tütart ja poeg.
     
    Mis on mis
    AS Plantex
    Asutatud 01.01.1994, asutajateks vennad Toomas ja Tiit Juhani, alates 2008. a maist ainuomanik Tiit Juhani.Kaubamärk Juhani Puukool.Tegeleb istikukasvatuse ja paljundusega, istikute ning aiatarvete jae- ja hulgimüügiga ning haljastusteenuste osutamisega.Tähtsamad tootegrupid on roosiistikud, ilupuud ja -põõsad, kloonalustel viljapuud, potis metsataimed ning suvi- ja püsililled.Taimeliike ja -sorte ligi 4000.Tootmisüksused: Tartumaal Lohkvas (kontor, konteinertaimede ja viljapuude kasvatamine), Räpinas (meristeemlabor, puukool, suletud juurekasvuga metsaistikute kasvatamine), Valgamaal Pühastes (suurte alleepuude puukool), Tartumaal Valgeristil (jõulukuuskede istandus), Kohtla-Järvel (suvelillede kasvatamine; esimene toodang 2013. aasta kevadel).Kauplused kannavad nime Istikuäri ja asuvad Tartumaal Lohkvas, Harjumaal Lagedil, Tallinnas Pääskülas ja Harkus ning Jõhvis (alates selle aasta kevadest).Plantexi taimeistikuid müüvad ka näiteksK-Rauta ja Bauhofi ehitusmaterjalide kauplused ning aianduskeksus Hortes.Käive oli 2011. a 2,2 mln ja kasum 0,2 mln eurot. Tänavune käibeprognoos on 2,7 mln eurot.Ekspordi osa käibes 25%. Kõige enam eksporditakse metsaistutuseks hübriidhaaba Leetu ja Rootsi (aastas ligi 600 000) ning kuuseistikuid Rootsi (ligi 2 mln). Kolmandik suvelilledest eksporditakse Soome (üle 300 000).Töötajaid: 70.Plantex omab 50% osalust OÜs Baltic Mulch, mis toodab dekoratiivmultši Tartumaal Laevas.Plantex on mitmel aastal hooldanud Tartu linna haljasalade suvelillede peenraid.
     
    Tasub teada
    Jõulupuu
    Enamik müüdavatest jõulupuudest pärineb Eestist: on kas siis metsast raiutud või spetsiaalses jõulupuuistanduses kasvatatud.Eesti suurim jõulupuude kasvataja on Valgamaal Hummulis asuv AS Estplant, mis kuulub Taani kapitalile.Eesti kapitalil suurim jõulupuude kasvataja on Tartus registreeritud OÜ Kuivaleski Talu. Ettevõttel on Tartumaal Nõo vallas harilike kuuskede all umbes 20 hektarit. Aastas müüb talu 12 000 kuuske, millest pool läheb ekspordiks Lätti ja Soome.Harilik kuusk kasvab istanduses 2–2,5meetriseks käharaks jõulupuuks 5–7 aastaga.Järjest enam ostetakse potis jõulupuid, mida saab kevadel aeda istutada. AS Plantex on näiteks 3–4 aastat müünud potis mitut sorti kuuske ja nulgu.2011. aastal eksporditi Eestist ligi 51 500 jõulupuud, millest kõige enam ehk 34 700 viidi Taani, järgnesid Suurbritannia ja Holland.2011. aastal imporditi Eestisse 7547 jõulupuud.Suurim jõulupuude importija on OÜ Artiston, mis toob aastas sisse umbes 2000 üle 2,5meetrist jõulupuud. Harilik kuusk imporditakse Belgiast ning kaukaasia nulg ja torkav kuusk ehk hõbekuusk tuuakse Saksamaalt.Imporditud tehiskuuskede üle statistikaamet eraldi arvestuste ei pea, sest tehiskuused liigitatakse jõulukaupade alla, mis sisaldavad ka pärgi, kroone, jõulukaunistusi, küünlamansette jpm.
     
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.