KIK jagas aasta viimaseid toetusi

Suurimad toetused läksid veemajanduse programmi, kus rahuldati 46 projektitaotlust kokku 6,2 miljoni euro ulatuses ja atmosfääriõhukaitse programmi, kus positiivse rahastuse otsuse saanud 24 taotlust toetati kokku 3,2 miljoniga.

KIKi juhatuse liikme Veiko Kaufmanni sõnul toetatakse taas suurima rahastuse saanud veemajanduse valdkonnast peamiselt ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ja uute taristute rajamist. "Nõuetekohaselt töötavad reoveepuhastid, veetöötlusseadmed ja lekkekindlad torustikud tagavad veekogude ja põhjavee hea seisundi ning kindlustavad elanikele nõuetele vastava joogivee," sõnas ta.

Suures mahus rahastas KIK ka metsanduse programmi (17 projekti) ja looduskaitse programmi (47 projekti), mõlemat 2,5 miljoni euroga. Samuti rahastati taas suurelt keskkonnateadlikkuse programmi, kus lõppenud voorust toetati 228 projekti kokku ligi kahe miljoni euro eest.

Maakondlikest projektidest eraldati seekord rahaliselt kõige rohkem toetust Järvamaa projektidele summas ligi 2,5 miljonit eurot (16 projekti), kõige vähem aga Raplamaa projektidele, ligi 56 000 eurot (8 projekti).

Keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond  ja keskkonnateadlikkus. Läbi elektroonilise andmebaasi KIKAS võtab KIK taas programmidesse taotlusi vastu uuel aastal. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja vähemalt kuu aega enne tähtaega.

KIK alustas tegevust mais 2000, suunates keskkonnakasutusest laekuvat raha keskkonnaprojektide arendamisse, täites Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendades rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodi müük ja toetuste vahendamine). Ühtlasi on KIKist võimalik keskkonnaprojektide arendamiseks laenu taotleda.