• OMX Baltic−0,41%300,06
  • OMX Riga−0,17%891,98
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,69
  • OMX Vilnius0,35%1 203,82
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,49%8 817,67
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,17
  • OMX Baltic−0,41%300,06
  • OMX Riga−0,17%891,98
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,69
  • OMX Vilnius0,35%1 203,82
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,49%8 817,67
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,17
  • 14.01.13, 12:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Omanik peab seisva firma ise likvideerima

Riik tahab, et tegevuseta ettevõtte likvideeriks ettevõtja ise. Likvideerimiskorra lihtsustamise järgi võiks see aega võtta alla poole aasta.
Eelmise aasta lõpus töötas justiitsministeerium välja kava, et muuta likvideerimismenetlus äriühingu vabatahtliku lõpetamise korral lihtsamaks.
Eesmärk on lihtsustata võlausaldajateta ja mittetegutsevate äriühingute likvideerimine, et isikud ise likvideerimismenetluse läbi viiks, mitte ei jääks passiivseks ega ootaks, kuni sundlõpetamise viib omal algatusel läbi riik, nagu seni praktikas sageli tehakse.
Ettevõtjate esindusorganid on toonud välja, et vabatahtliku likvideerimismenetluses on palju kitsaskohti. Peamise probleemina on esindusorganisatsioonid välja toonud, et kui äriühingu puhul on tegemist nn tühja kestaga ehk ühinguga, kellel ei ole ühtegi võlausaldajat, on praegune likvideerimismenetluse protsess liiga ajakulukas ja keerukas. Seda olukorras, kus vabatahtlikud likvideerimised moodustavad likvideerimismenetluse koguhulgast 68%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sealjuures eelistab justiitsministeerium kehtiva regulatsiooni täiendamist alternatiivse, lihtsustatud menetlusega, kasutades eeskujuna Saksamaa füüsilise ja juriidilise isiku ühinemise mudelit.
Saksa õiguses kantakse füüsilise ja juriidilise isiku ühinemise tulemusena juriidilise isiku kogu vara, sealhulgas õigused ja kohustused, üle füüsilisele isikule, kes hakkab ühendatava ühingu õiguste ja kohustuste eest tähtajatult vastutama oma isikliku varaga, ja juriidiline isik ise loetakse seejärel lõppenuks likvideerimismenetlust läbi viimata. Sealjuures loetakse juriidilise ja füüsilise isiku ühinemine Saksa õiguskirjanduses lihtsaimaks ja maksuõiguslikult neutraalseimaks viisiks, kuidas ühingu vara tema osanikule/aktsionärile välja jagada.
Rohkem vabatahtlikke likvideerimismenetlusi tähendab ministeeriumi hinnangul vähem passiivseid äriühinguid ("tühje kesti"), mis omakorda muudab ärikeskkonna selgemaks.  Samuti võib paraneda aktiivsus ettevõtlusega alustamisel, kuna väheneb potentsiaalsete ettevõtjate kartus, et vajadusel (ärimudeli ebaõnnestumine) on tegevusest taandumine keerukas ka makseraskuste puudumise korral. Kaval oleks ka positiivne haldusmõju: isikutel on mugav ja lihtne likvideerida äriühinguid, mis ei tegutse ja millega ei kavatseta ka edaspidi tegutseda. Halduskoormus väheneb, kuna likvideerimine toimub varasemast kiiremini ning nõuab vähem toiminguid.
Kui eelnõu koostatakse, siis esitatakse see kooskõlastamiseks hiljemalt 2013. aasta sügisel. Konsultatsioonid väljatöötamiskavatsuse pinnalt leiavad aset 2013. aasta esimesel poolaastal. Kui koostatakse eelnõu, siis konsultatsioon toimub eelnõu pinnalt 2014. aasta esimesel poolaastal.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele