• OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,52%70 310,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
  • OMX Baltic0,11%320,29
  • OMX Riga0,06%971,12
  • OMX Tallinn−0,07%2 232,92
  • OMX Vilnius0,42%1 513,35
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,34%10 497,94
  • Nikkei 2250,52%70 310,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,17
Riik tahab, et tegevuseta ettevõtte likvideeriks ettevõtja ise. Likvideerimiskorra lihtsustamise järgi võiks see aega võtta alla poole aasta.
Eelmise aasta lõpus töötas justiitsministeerium välja kava, et muuta likvideerimismenetlus äriühingu vabatahtliku lõpetamise korral lihtsamaks.
Eesmärk on lihtsustata võlausaldajateta ja mittetegutsevate äriühingute likvideerimine, et isikud ise likvideerimismenetluse läbi viiks, mitte ei jääks passiivseks ega ootaks, kuni sundlõpetamise viib omal algatusel läbi riik, nagu seni praktikas sageli tehakse.
Ettevõtjate esindusorganid on toonud välja, et vabatahtliku likvideerimismenetluses on palju kitsaskohti. Peamise probleemina on esindusorganisatsioonid välja toonud, et kui äriühingu puhul on tegemist nn tühja kestaga ehk ühinguga, kellel ei ole ühtegi võlausaldajat, on praegune likvideerimismenetluse protsess liiga ajakulukas ja keerukas. Seda olukorras, kus vabatahtlikud likvideerimised moodustavad likvideerimismenetluse koguhulgast 68%.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele