EHITUS. Ehitushinnad kasvasid ootuspäraselt

Statistikaameti teatel kasvas ehitushinnaindeks aastataguse ajaga võrreldes 4,6%. Enim mõjutasid ehitushindade tõusu möödunud aastal masinad, kus hinnatõus oli aastaga 7,2%. Tööjõukulud paisutasid hinnatõusu 6,3% ning tagasihoidlikuma panuse andis ka materjalide tootmine 3,7 protsendiga.

Ehitusettevõtte Kaamos Ehitus tegevjuhi Kaupo Koitla sõnul polnud hindade kasvus midagi üllatavat. “Kõige suurem hinnatõus toimus 2010. aasta lõpus  ja 2011. aastal. Statistikas see lihtsalt nii ruttu ei kajastunud. Tegelikult tegid  hinnad just siis tagasi kriisiaja langust,” lausus Koitla.

Möödunud aasta oli tema sõnul pigem stabiilsuse aasta. Lõpu poole algas CO2-raha tõttu hindades tõus, kuid see polnud Koitla sõnul midagi enneolematut. “Praegu on tunda, et hinnad on stabiliseerunud. Teatud sektorites küll tööd pole, võib-olla on isegi kerge hinnalangus, kuid tervikuna jääb sel aastal ehituse hind võib-olla väikesesse kasvu. Midagi hullu ei tohiks toimuda,” märkis Koitla.

Einstein on enda ettevõttes eelarvet koostades arvestanud tänavu 4–5% hinnatõusuga. “Eks palgatõus annab ka sellesse oma osa. Kui riik tõstab palku kõigil üle 4%, siis erasektor proovib ka ikka veidi järele tulla, 2–3% tuleb palku ilmselt igal pool tõsta,” lisas ta.

Tööriistarentija prognoosib hinnatõusu jätku. Ramirent Baltic ASi juhi Heiki Ontoni hinnangul oli tööjõukulude ja masinate veetav hinnatõus ehituses igati ootuspärane. Onton usub, et ehitusseadmete ja masinate renditurul jätkab hind kasvu ka tänavu.

“Meie sektoris toimub tõenäoliselt ka 2013. aastal korrigeeriv hinnatõus 5%, seda eeskätt sisendhindade tõusu tõttu: seda veavad tööjõukulude kasv ning ehitusmasinate sisseostuhinnad,” lausus Onton.

Tema sõnul on  alates 2010. aastast enamik Euroopa suurematest ehitusmasinate tootjatest hindu aastas 5–10% tõstnud, põhjendades seda peamiselt karmistunud keskkonnanõuetega sisepõlemismootoritele ning terase hinna tõusuga maailmaturul.

Ettevõtja: maksude maksmine on ehituses jätkuvalt probleem

ASi E-Betoonelement juhi Vaido Leoski oli hinnatõusu oodata. Teisalt paneb teda aga imestama, et statistiliselt palgad suuresti ei tõusnud. See viitab Leoski sõnul maksmata maksudele.“Ehitushinna tõus iseenesest ei üllata. Ehitus kasvas 2012. aastal märkimisväärselt ning kiire kasvu tingimustes on ka hinnatõus loogiline, sest nõudlus ressursi järele kasvab,” ütles Leosk.Palka mõjutas tema sõnul paljude kvalifitseeritud ehitustööliste jätkuv töötamine välisturgudel ja samas ka CO2-kvoodi müügist rahastatud renoveerimistööde kiire mahuline kasv ning toetuse fikseeritud lõpptähtaeg. “See sundis tellijaid ja ehitajaid kiirustama ning tekkis lühiajaline terav tööjõupuudus, mis viis tunnitasu üles.”Pigem paneb teda imestama, et palgatõus statistiliselt nii väike oli, eriti renoveerimistöödel. “See näitab, et jätkuvalt on ehitussektoris maksude maksmisega probleeme,” märkis Leosk ja lisas, et ausate ettevõtete konkurentsivõime kahaneb sellises ebaausas konkurentsis oluliselt.Masinate kallinemise taga võib tema sõnul olla suurest nõudlusest tulenev pakkumise puudujääk. “Finantseeritakse ehitusmasinaid ju paljuski liisinglepingutega. Kriisiajal ehitusmasinad lihtsalt tagastati võlgade katteks liisingfirmadele või viidi teistele turgudele. Uute kohustuste võtmisel ollakse aga märksa ettevaatlikumad,” ütles ta.Ehitusmaterjalide hinna tõus on riigi maksukoormuse tõusu arvesse võttes mitmes valdkonnas suhteliselt tagasihoidlik. “Vähemalt betoonelementide turul buumiaja hindadest rääkida küll ei saa. Kuna ehitusmaterjalid on enamasti oluliselt rohkem kodumaist päritolu kui masinad, viitab see, et hind tõusis enam valdkonnas, mis tugineb rohkem impordile,” rääkis Leosk.Tema sõnul tuleb alanud aasta ehituses igati huvitav. Optimistid usuvad, et ehitusmahud jäävad mullusega samale tasemele ja seetõttu hinnatõus pidurdub. Ehitusmaterjalide vallas on Leoski sõnul aga mitu tegurit, mis sunnivad hinda tõstma – kasvavad keskkonnaressursi kasutustasud ja energiahinnad enamikule kohalikest tööstustest. “Tervikuna arvan, et ehituses tuleb tänavu hinnatõus  paar protsenti,” lisas Leosk.