Elukestev õpe tagab Eesti uue tulemise

Elukestev õpe peaks muutuma süsteemseks ja võimaldama paljudel inimestel õppides muutuda ja majandust uue pilguga vaadata. Vanad mudelid ja väike koostöövõime on suur takistus majandusele vajalike struktuurimuudatuste tegemisel. Demograafiliste arengute tõttu ei saa me enam ainult noortele tugineda. Pole ka oodata, et rändaks sisse palju rahvusvaheliste sidemete ja äriteadmistega inimesi (ega me vist seda tahagi).

Õpime kogu elu. Kõrghariduse kvaliteedi tõstmine on üks tee. Näiteks magistrikraadi saajad võiksid vähemalt ühe semestri välisülikoolis õppida. Ent meie suurim võimalus on süsteemne elukestev õpe, nii 20- kui ka 50aastastele. See on saavutatav, kui riik lepib kokku maailma tippkoolitajatega saata Eestist koolitusele aastas näiteks 300 inimest. Õpingutest ja ühistööst tulevad kontaktid on väärtus, mis muul viisil ei tekigi. Koos teadmistega tuleks riiki uut hingamist. Igaühel peaks olema võimalus oma kord omandatud teadmisi perioodiliselt kodumaistes kõrgkoolides uuendada. Tavalahendustega ei kao meie probleemid piisavalt kiiresti. Elukestvas õppes uuenemine tagaks aga Eestile uue tulemise. Seekord uueneva vaimu, mitte uute inimeste mõttes.Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva konkursi “Edukas Eesti” raames.