"Noored töötajad tahavad kõike!"

Esimene suurim muutus on toimunud Reincke sõnul töötajatega. Vabadus on töötaja jaoks nüüd olulisem kui varem. „Lause, mis iseloomustab uut põlvkonda kõige paremini – nad tahavad kõike. Ma ei räägi vaid sellest, et tahetakse siduda elu reisimise või spordiga. Ma räägin sellest, et neil võib olla korraga kaks-kolm töökohta. Neil on karjäär nagu kaleidoskoop,“ kirjeldas Reincke. See tähendab, et  noored on korraga ettevõtjad, palgatöölised, neil on ehk samal ajal äri internetis. Lisaks soovivad noored sporti teha, reisida, tantsida, surfata Facebookis ja teha veel sadat miljonit asja. „Kui üritad tööandjana seda raami panna, siis on sellel selge tulemus: tööandjad sellest ei võida,“ tõdes Reincke.

Reincke tõi näite Eesti ettevõttest, mida CPD Arenduskeskus hiljuti konsulteeris. „Nad on olnud aastaid atraktiivsemaid tööandjaid Eestis. Nad on harjunud sellega, et kui tahavad spetsiifilise taustaga töötajad, panid vastavasse keskkonda töökuulutuse. See tõi 70 CV-d, siis kutsusid nad inimesed tööintervjuule, said valida. Nüüd, kui samamoodi toimivad, saavad vaid kaks CV-d, mis ei pruugi olla sobivad,“ sõnas Reincke.

Ehk siis: täna ei pruugi ettevõte konkureerida teiste Eesti tööandjatega, vaid peavad seda tegema välismaaga.

„Eelmisel aastal püstitati uute ettevõtete loomise rekord. Võimalusi noortele on rohkem. See, mida nad tahavad, ka juhtub. Peame inimestele andma autonoomiat. See on teine aspekt, mis töötaja juures muutunud. Seal, kus seda tehakse, tuleb uusi häid inimesi juurde, kus mitte, läheb ära,“ kirjeldas Reincke. „See tähendab, et inimestel on võimalus valida tööaeg ja -koht, see, kuidas tööd tehakse. Koht, aeg, meetod, kriteerium, isegi eesmärk. Eesmärk peab olema huvitav ja väljakutset pakkuv.“

Teise suure muutusena tõi Reincke esile töö. „See on tohutult muutunud! Aga ka töö hulk, mida tehakse ühe inimese poolt üksi. Nüüd tehakse tööd erinevates kohtades ja erineval ajal. Me võime rääkida, kas lubada kaugtööd või töötegemist omal sobival ajal. See on selliseks muutunud, juhid ja organisatsioonid peavad kaasa minema,“ väitis Reincke.

Kolmas muutus seisneb töökohas – enam pole see traditsiooniline koht, kuhu kõik kokku tulevad – 10 ruutmeetrit, kus on laud, arvuti ja tool. „Sellest on saamas kokkusaamiskoht, kus tehakse koos tööd. Kõige atraktiivsemate tööandjate kontorites on avalik ruum, kus on võimalik kohtuda, süüa, kuhu saab tulla „inimene tänavalt“ ning kus kohtuvad ettevõte ja välismaailm,“ kirjeldas Reincke. „Siis on teine ruum –või korrus- kus koosolekuid korraldada, külalisi vastu võtta. Need on alad, kus on mõnus olla ja kus on tore, inspireeriv koos ajurünnakut teha. Ja siis on kõige kinnisemad alad, need sarnanevad kõige rohkem avatud tööruumidega.“ Reincke sõnul on need sellised ruumid, mis on disainitud vastavalt eesmärgile – on seal vaja keskenduda, ajurünnakut teha vms.

Reincke sõnul võiks juht mõelda nii, et kui teda häirib, et inimene ei ole tööl, siis probleem pole selles, et inimest ei oleks kohal, vaid see, et ta ei taha seal olla.