Hea strateegia ütleb, mida teha

Meened OÜ tegevjuht Madis Medri ütleb, et strateegia puhul võib ettevõttele edu tuua nii üldiste eesmärkide seadmine kui ka detailse tegevusplaani koostamine.

“Meie tegevuse keskmes on kindel number, kui palju me igal aastal kasvada tahame,” nendib ta ning toob välja, et käivet soovitakse suurendada 25%.

“Võib-olla tundub seda palju, aga kui nullist alustada ja kasvada, siis ei ole tegu kättesaamatu tulemusega,” selgitab Medri.

Kriisist välja. ASi Fakto Auto juhatuse liige Jaanus-Peeter Palm märgib, et kui kriisi siseneti, pidi ilmselgelt ettevõtte strateegiat muutma. “Strateegia olemus tulenes siis sügavast kriisist ning põhieesmärk oli kulusid vähendada ja ellu jääda.”

Pärast kriisi on strateegia uuesti üle vaadatud, jätkab ta. Selle keskmeks pole ainult arvuline eesmärk, vaid kirjeldatud on ka oma väärtusi ja seda, kuidas nende kaudu tegevust korraldada, lisab Palm.

Ta pole nõus väitega, et edu saavutab kindlasti just see, kes on kujundanud pikaajalise visiooni ega muuda seda. “Kuna keskkond muutub kiiresti, siis ma ei usu, et on võimalik näha üle kolme aasta pikkust perspektiivi. Tuleb olla valmis strateegiat korrigeerima. Igal aastal me muudatusi ei tee, aga vaatame selle teatud aja tagant üle.”

Strateegia mõistet käsitletakse tema sõnul ettevõtetes üsna erinevalt. “Meie jaoks on see missiooni, visiooni, tegevuseesmärkide ja väärtuste kogum,” lausub ta.

Tegevus tasub lahti kirjutada. Samuti erineb olenevalt ettevõttest strateegia vorm – mõne puhul on see mahukas dokument, teisel ­ainult üks lause. Kvaliteeti selle põhjal muidugi hinnata ei saa.

“Elu on näidanud, et põhimõtted, mis tulenevad üldstrateegiast – missioonist ja visioonist –, on põhjust lahti kirjutada, et töötaja saaks aru, mida tehakse ja mida kindlasti ei tohi teha,” ütleb Palm.

Ühtlasi tasub välja tuua strateegia erinevatel tasanditel. Ka see, kuidas on kirja pandud, mida tehakse, võib erineda. “Tegemist võib olla paari lihtsa lausega, mis väga hästi töötavad,” selgitab ta.

Hea streteegia puudumine tähendab halba strateegiat

Richard P. Rumelt väidab raamatus “Hea strateegia / halb strateegia”, et strateegilise tegutsemise tuum on alati üks: leida valitseva olukorra suhtes kriitilise tähtsusega tegurid ning töötada välja moodus, kuidas kogu oma tegevus neile teguritele suunata. Juhi kõige olulisem ülesanne on tuvastada oma organisatsiooni arengut takistavad probleemid ja kitsaskohad ning leida nende ületamiseks asjakohased meetodid. Strateegia on oluline igas eluvaldkonnas alates ettevõtete juhtimisest ja lõpetades riikliku julgeolekuga, kirjutab Rumelt. Paraku oleme me harjunud samastama strateegiat lennukate üleskutsetega ning me ei pilguta silmagi, kui mõni järjekordne juht enda ümber loosungeid pillub ja kõrgelennulistest eesmärkidest jahvatab, nimetades seda kõike strateegiaks.“Hea strateegia tunnistab ausalt takistuste olemasolu, millega tal silmitsi tuleb seista, ja pakub lahendusi nende ületamiseks,” ütleb autor. Mida suurem on katsumus, seda enam keskendub hea strateegia sellele, kuidas koondada ja suunata oma jõupingutusi nii, et tulemuseks oleks jõuline konkurentsivõimeline läbilöök või probleemi lahendamine.

Hea strateegia on erandlik. Rumelt lisab, et kahjuks tuleb tõdeda, et hea strateegia on pigem erand kui reegel ning niisugune olukord üha süveneb. Aina enam juhte väidab tema sõnul, et neil on strateegia. Tegelikult neil pole seda. Selle asemel on nad oma tegevuse aluseks võtnud nähtuse, mida Rumelt nimetab halvaks strateegiaks. “Ning halvale strateegiale on omane tegeleda kõige muuga peale tüütuna näivate probleemide.”Rumelt kirjutab, et sõnu “strateegia” ja “strateegiline” kasutatakse sageli mõtlematult, tähistades nendega otsuseid, mille on langetanud kõrgeima astme juhid. Nii näiteks kiputakse ettevõtluses arvama, et suur osa ühinemisi ja hankeid, uutesse kallitesse seadmetesse investeerimine, läbirääkimised oluliste tarnijate ja klientidega ning ettevõtte ülesehitus üldisemalt on kõik strateegilised asjad.Kuid sõna “strateegiline” ei tohiks olla seotud otsustajate palganumbriga, vaid peaks tähendama sidusat vastust mõnele olulisele proovikivile, mis ettevõtte ees seisab. Erinevalt üksikutest otsusest või eesmärkidest on strateegia sidus kogum analüüse, kontseptsioone, tegutsemisviise ja argumente, mis on vastavuses katsumuste ja nendega kaasnevate suurte panustega.

 

Tasub teada

Hea strateegia on ootamatu

Ootamatus. Hea strateegia esimene loomulik eelis on see, et teistel organisatsioonidel see sageli puudub. Pealegi kalduvad teised eeldama, et ka teil seda pole.Jõu leidmine. Teine paljude heade strateegiate eelis seisneb oskuses näha uusi tugevuse ja nõrkuse allikaid. Asjade värske pilguga või teise nurga alt vaatamine võib tuua päevavalgele seni avastamata eeliseid ja võimalusi, aga ka nõrkusi ja ohte.Strateegia tuum. Hea strateegia on sidus tegevus, mida toetab kindel argument. See on mõtte ja teo tõhus ühendus, mille aluseks on teatud põhistruktuur, mida võib nimetada tuumaks. Hea strateegia võib koosneda rohkematest elementidest kui ainuüksi tuum, kuid tuuma puudumine või selle ebapädevus on probleem, millest ei saa kuidagi mööda vaadata.Võimenduse kasutamine. Hea strateegia tugevus põhineb mõtete, energia ja tegevuste koondamisel kindlale eesmärgile. Niisugune fookus, mis suunatakse õigel hetkel mõnele pöördelise tähtsusega eesmärgile, võib kaasa tuua hulga soovitud tulemusi. Sellist jõu rakendamise viisi nimetatakse võimenduse kasutamiseks.Lähieesmärgid. Mida ebakindlama ja dünaamilisema olukorraga on tegemist, seda käegakatsutavam peab olema strateegiline eesmärk. Käegakatsutav eesmärk lähtub prognoosidest, ent mida ebakindlam tulevik on, seda rohkem peab ta lähtuma loogikast, mis tugineb jõulisele seisukohavõtule ja võimaluste loomisele, mitte ajas kaugele ette vaatamisele.Keti nõrgim lüli. Kui süsteemi tõhususe määrab ära selle nõrgim allüksus või lüli, tugineb süsteemi loogika keti ja ta lülide loogikale. Nõrga lüli olemasolu korral ei piisa keti tugevamaks muutmiseks teiste lülide tugevdamisest.Fookus. Sellist konkreetset tegutsemismustrit, kus ehitatakse üles ärimudel, millega mingisse kindlasse turuossa konkurentidest suuremat väärtust suunatakse, nimetatakse fookuseks.Esiteks tähendab see tegevuspõhimõtete koordineerimist nii, et need üksteist vastastikku toetaks ja tugevdaks. See annab ettevõttele lisajõudu. Teiseks tähendab see lisajõu rakendamist õige sihtmärgi suhtes.Kasvamine. Tervet ja loomulikku kasvu ei saa kunstlikult tekitada. See tuleneb nõudluse suurenemisest teatud kaupade või oskuste järele või siis laienenud võimekusest. Kasv saadab ettevõtet, millel on esmaklassiline toodang ja oskused. See on tasu innovatsiooni, nutikuse, tõhususe ja loovuse eest. Säärast kasvu ei kohta üksnes tootmises. Tavaliselt ilmneb see turuosa suurenemisena, millega kaasnevad kopsakad kasumid.Eelise kasutamine. Konkurentsieelist on iseenesest lihtne defineerida. Kui ettevõte suudab mingit toodet konkurentidest odavamalt toota, tootele konkurentidest suurema väärtuse anda või teha mõlemat, ongi tal konkurentsieelis olemas.Inerts ja entroopia. Organisatsiooni suurim väljakutse ei pruugi olla välised ohud või võimalused, vaid entroopia ja inerts. Kui asi on nii, ei jää ettevõttel muud üle, kui võtta ette korralik uuenduskuur. 

Halb strateegia

Halba strateegiat ei saa defineerida hea strateegia puudumisena. Halb strateegia kasvab välja teatud väärarusaamadest ja juhtimise ebakõladest.Kui õppida halba strateegiat ära tundma, suureneb märgatavalt oskus strateegiaid hinnata, mõjutada ja luua.Selleks aga, et halba strateegiat tuvastada, otsige üht või ka mitut selle neljast tunnusest.Hämamine. Hämamine on jutuvada, mis peab jätma mulje, nagu oleks tegemist strateegiliste põhimõtete või argumentidega. Hämades kasutatakse sageli ilukõnet (ülespuhutud ja ülemäära keerulisi väljendeid) ning ilmselgelt esoteerilisi põhimõtteid, millega püütakse luua mulje, nagu antaks öelduga edasi mingit kõrgelennulist ideed.Suutmatus probleemidega tegeleda. Halb strateegia ei suuda probleeme märgata ega tuvastada. Ent kui sa ei saa aru, missuguste probleemidega silmitsi seisad, pole võimalik hinnata ka oma strateegia sobivust ega seda paremaks muuta.Eesmärkide seadmine strateegia pähe. Paljud halvad strateegiad kujutavad endast soovide loetelu, mitte plaani, kuidas takistusi ületada.Halvad strateegilised eesmärgid. Strateegilist eesmärki esitatakse kui vahendit mõne muu eesmärgi saavutamiseks. Halvad strateegilised eesmärgid on niisugused, mis ei ole suunatud kriitilise tähtsusega teemadele või mis ei ole teostatavad.

Allikas: Richard P. Rumelti raamat “Hea starteegia / halb strateegia”