Riigikohus: jäätmeveoga liitumine puudulikult reguleeritud

OMX Baltic0,07%320,17
OMX Riga0,4%974,4
OMX Tallinn−0,02%2 232,5
OMX Vilnius0,29%1 511,42
S&P 5000,66%7 773,95
DOW 300,18%51 267,9
Nasdaq 1,05%27 477,31
FTSE 1000,6%10 561,43
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,96

OMX Baltic0,07%320,17
OMX Riga0,4%974,4
OMX Tallinn−0,02%2 232,5
OMX Vilnius0,29%1 511,42
S&P 5000,66%7 773,95
DOW 300,18%51 267,9
Nasdaq 1,05%27 477,31
FTSE 1000,6%10 561,43
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,96

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi täna otsuse, milles juhib seadusandja tähelepanu asjaolule, et omavalitsuste poolt korraldatud jäätmeveosüsteem ei reguleeri jäätmevaldaja ja -vedaja vahelisi õigussuhteid piisavalt.

Samuti selgitab Riigikohus lahendis, kuidas toimub võlgniku kohta informatsiooni avaldamine internetis.

Tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 66 ja 67 loetakse omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga liitunuks põhimõtteliselt kõik jäätmeveo piirkonnas elavad isikud. Nende vabastamine korraldatud jäätmekäitlusega liitumisest on erandlik ja saab põhineda seadusest tuleneval alusel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et jäätmevaldaja ja vedaja vahel on lepingusarnane seadusjärgne vahesuhe. Seadus ei näe aga ette, et lepingu mittesõlminud jäätmevaldaja ja vedaja vahelises suhtes kohalduks vedaja ja teiste jäätmevaldajate vahel sõlmitud veolepingutele kohalduvad lepingutingimused, eelkõige vedaja tüüptingimused.

Kõige problemaatilisem on kolleegiumi hinnangul lepingu mittesõlminud, kuid korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmeveo eest tasu suuruse, tasu maksmise tingimuste ja veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord. Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmevedajaga lepingut jäätmete veoks, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline hinnakiri. Tasu suurus peab tulenema õigusaktidest.

Tsiviilkolleegium leiab konkreetset kohtuasja arutades muuhulgas, et seadus lubab võlausaldajal avalikustada kolmandale isikule andmeid oma võlgnike kohta ja kolmandad isikud võivad andmed omakorda ka internetis avaldada tingimusel, et järgitud on isikuandmekaitse seaduse sätteid ega ole avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid.

See tähendab, et ka tõeste andmete avalikustamine allub kindlatele nõuetele ja nende rikkumisel võib avalikustamine olla õigusvastane. Samuti märgib kolleegium, et andmete avalikustamiseks kasutatud veebilehe kuuluvus ei ole õigusvastasuse hindamisel määrav, oluline on see, kas, kuidas ja millises ulatuses on võlausaldaja andmete avaldamist ajendanud.

Riigikohus: jäätmeveoga liitumine puudulikult reguleeritud

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised