• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mees, kes uurib kosmost

    Kosmosesõidu puhul ebameeldivaim osa merehaigus, kaaluta olek ning kiirendus, arvab eesseisvast reisist taevaavarusse Raivo Hein.

    Kohtume Raivo Heinaga Saaremaal, tema maakodus. Raivo Hein on mees, kes armastab ja austab oma perekonda, oma "naisi", kelleks on abikaasa ja kaks tütart. Ta õppis oma juubeliks salaja ära stepptantsu. Ta armastab süüa tomati-basiiliku salatit hapukoorega. Ta on skeptik, kui sealjuures heatahtlik. Talle meeldib läbimõeldus, kuid samas ka spontaansus. Samuti armastab ta loomi. Eriti ühte suurt Berni Alti karjakoera  Hubertit.
     
    Heina investeeringud on olnud hoogsad ja väga erinevad. Kirjud ja mitmetahulised. Ta haistab head investeeringut õhust ning on suutnud head otsused koostöös õnnega kenasti rahaks pöörata. Ta on Tallinnas 37. Keskkoolis käinud poiss, kes peale seda lõpetas Tallinna tehnikaülikooli ja nüüd on paljude eestlaste teadvuses kui kosmose ja fotograafia huviline mees, kes mingi aja pärast sõidab koos Richard Bransoni ja veel portsu tähtsate ninadega avakosmosesse.
    Raivo Hein tervitab meid vedi jahedaks tõmbunud suvepäeval oma Saaremaa talu väravas. Tal on jalas šortsid ja seljas punane t-särk. Olek on casual  ja ta avab meile fotograafiga värava viisil nagu oleksime seal varemgi käinud. "Ma panin koera praegu kinni," lausub Hein muretult ja juhatab meid noore  viljaka õunapuu alla istuma. Õunapuu all olev laud näeb välja kui kunstitudengi maaliülesanne - rohepunakad õunad lebavad hooletult laual, toolidel ja maapinnal lehtede vahel.  Laua kohale moodustab suur kaardus õunu täis oks justkui varikatuse.
    Juhuslikult juurte juurde. Lapsepõlves veetis Hein suvesid Keila lähedal asuvas vanemate maakodus. Kui see koht ära kadus, siis otsustas Hein, et võiks endal ka ikka mingi päris oma koha soetada. Unistus isiklikust maakodust tõigi ta perega Saaremaale. "Nii kui me siia õue peale sõitsime, saime aru, et me ostame selle kõik ära," lausub Hein, kes ehitas heinamaale uhke majakompleksi  ja nüüd suure osa oma ajast seal mõnuleda armastab. "Nagu hiljem selgus, siis üks isapoolne vanaema oli Saaremaalt pärit ja peale esimest ilmasõda Tallinnasse jõudnud. Selgus, et terve sugupuu tuleb mul Saaremaale välja," räägib Hein saatuslikust kokkusattumisest, kuidas pooljuhuslikult rajas ta oma pere maakodu sinna, kust tulevad tema enda juured.
    Ometi pole Hein väga saatuse usku.  Talle meeldib asju ise planeerida ja neid siis enda valitud tempos teha. Vanematelt sai ta eluks kaasa hariduse väärtustamise oskuse. "Kui sa oled haritud inimene, siis sa oled tark inimene ja kui sa oled tark inimene, siis sa suudad mõelda," lausub Hein. "Kui TV3 näitab meil terve talve ja suve neid selgeltnägijaid ja inimesed vahivad neid ja ei mõtle, siis see teeb küll natuke kurjaks ja kurvaks," lisab ta. Küsin naljapärast, et mis tähtkujust ta on. Hein teeb alguses näo nagu ei kuuleks küsimust. "Hamburgeri tähtkujust," lausub ta lõpuks itsitades.
    Igal inimesel on omad hobid. Kellele meeldib süüa teha, kes armastab õmmelda või aiaga tegeleda. Raivo Heinale meeldis juba väiksena konstruktoreid kokku panna ning see hobi on tal veidi suuremas vormis säilinud tänase päevani. "Mulle meeldis tehnika ja kõik see looduse pool. Hiljem ka füüsikad ja matemaatikad, mis ülikoolis andsid kogu lapsepõlves oldule aluse. Kogu universum ja kosmos, teadus ja tehnika põhinebki füüsikal, matemaatikal ja loodusteadustel," räägib Hein. Ta on Saaremaale ehitanud kaks observatooriumi ning lisaks tähistaeva vaatlemisele kirele on tema hobiks ka astrofotograafia. Nii mõnedki tema fotod ehivad pealinnas galerii seinu.
    Lõunamaareis kosmosesse. Heina nimi püüdis Eestis pilke seoses uudisega, et valik õnnelikke rikkaid inimesi pääsevad Richard Bransoni korraldatud reisil kosmost oma silmaga kaema. Tänaseni pole ühtegi reisi veel toimunud. Samas ettevalmistused selleks käivad.  Ka Hein ise ei tea täpselt, millal minek on. Kuid suure tõenäosusega saadetakse esimene sats uudishimulikke teele juba järgmisel aastal.  "Bransoni kliendid on ju rikkamad ja vanemad inimesed, nende tervis peab sellele vastu pidama. Eks see kõik on seal turvaliseks tehtud," vihjab Hein ja lisab, et tema mingit hirmu 100km kõrgusele tõusmise ees küll ei tunne. 100 kilomeetrit loetakse nimelt kosmose piiriks. Kuu on meist näiteks 300 000 kilomeetri kaugusel. "Eks see on sama nagu lennuki sõit. See ei tee sind ju ärevaks?" vastab Hein küsimusele, kas ta tõesti natukenegi ärevil ei ole, vastuküsimusega. "Kosmosesõidu puhul on kõige ebameeldivam osa merehaigus, kaaluta olek ning kiirendus," seletab Hein ja lisab, et enne sõitu toimub ilmselt ka väike treeninglaager. Tema näoilme ei reeda rääkides ühtegi emotsiooni. Samas nendib hiljem Heina hea perekonnatuttav ja sõber Raivo Kütt, et "küll tal siis lõpuks süda ikka saapasäärde ka läheb".
    Heinale meeldib küsimusele väga tihti küsimusega vastata. "Aga miks sa lõunamaale puhkusele sõidad?" vastab ta minu küsimuse peale, mida ta kosmosest leida loodab.  "Kogemusi tahad ikka ju. Erinevat keskkonda. Mis oleks veel parem, kui sinna üles minna ja vaadata kõike sealt ülevalt," lausub Hein, kes võtab kosmosreisi enda sõnul kui eriti kauget ja kallist soojamaa puhkusereisi. "Ilmselt aastate pärast see ongi nagu tavaline lõunamaale sõit," lausub Hein ja kutsub korrale vahepeal välja ilmunud Hubertit. Hubert on hiigelsuur koer ja pere armastatud liige. Ta tundub olevat Heina truu kaaslane ja valvaja. Hubert ei jää Heinast sammukestki maha ja noolib pidevalt tähelepanu välja. "Ta kaalub 55 kilo, ta lükkab inimesed ümber," lausub Hein rahulikult.  Ta tundub väga rahulik inimene olevat. Peremehe sõna Hubert igatahes kuulab ja vähemalt sel päeval kedagi ümber ei lükata.
    Kosmos kõigile kättesaadavam. "Ühesõnaga see on nagu puhkusele minek, lihtsalt teises suunas," jätkab Hein paarisaja tuhande dollarilist ja kokku kaks tundi kestva puhkuse alias kosmosereisi kirjeldamist. (ca 150 tuhat eurot). Ka pere suhtub kosmosreisi rahulikult. "See kosmosesse lendamine on minu meelest ülepaisutatud teema. Tulevikus kuuluvad sääraseid reisid tavapärase meelelahutuse valdkonda ja on ehk ka igale inimesele rohkem kättesaadavad," kommenteerib hiljem ka Heina abikaasa Marilin Hein.
    Raivo Heina enda sõnul on aga pere tema "selliste" asjadega juba lihtsalt harjunud. " Mis neil muud üle jääb," lausub Hein esimest korda avalalt naeratades ja lisab, et eks mehed ongi ju riskialtimad. Ta räägib sellest, kuidas otsis Hiinas Kobi kõrbes päikesevarjutust ja külastusest Uus Paapuasse, sellest kuidas Filipiinide saartel lennukitega ringi kihutati ja Ugandas ja Ruandas käidi. "Need on olnud teistmoodi reisid, et ei lähe ja ei hakka kohe päevitama," lisab Hein muiates. Kuid lisaks kosmosele ja ekstreemsematele reisidele meeldib Heinale ka mandril reisida. Viimati käis pere koos puhkusel tänavu kevadel Tais. 
    Raha teeb laisaks. Kui nüüd jääb mulje, et Hein tegeleb vaid puhkamise ja tähistaeva uurimise ja jälgimisega, siis see on siiski liialdus. Ta kuulub mitmete ettevõtete nõukogudesse. Suurimaks ja tuntuimaks on ilmselt LHV pank, kelle teised osanikud on olnud varasemalt ka Heina äripartnerid.  Ta ostis mõned head aastad tagasi koos Erkki Raasukesega ära enamusosaluse Fotoluksis  ja seal asub hetkel ka tema peamine nö töökoht. Tal on ettevõtteid nimedega Kuu On Päike OÜ, Kõver Aegruum OÜ, Lame Maakera OÜ, Kakssada Kakskümmend Volti OÜ jpt.
    Ettevõtetele nimesid pannes on ta otsustanud veidi vingerpussi teha. "Õnneks või kahjuks ma hommikul kell 8 tööle minema ei pea, minu töö seisneb oma investeeringute haldamises ja kontrollimises.  Ma lähen küll iga hommik Fotoluksi kontorisse, kus mul on väike nurgake kus oma asju teha, aga selle peale ei kulu terve päev. Teinekord tunnen isegi puudust, et võiks ju rohkem. Äkki on see vanasõna isegi tõsi, et raha teeb laisaks..." mõtiskleb Hein ja lisab, et Eestis on samas selliseid ettevõtjaid rohkem kui küll, kellel raha poolest poleks vaja enam tööl käia, kuid ikkagi lastakse edasi. Paljud ei oskaks vaba ajaga midagi lihtsalt pale hakata. Või on tööst saanud elustiiil. Hein seedib aga juba mõnda aega mõtet Saaremaale päriselt elama kolida. Temal oleks seal toimetamist küll.  "Pere pärast ei saa seda veel teha," lausub Hein. Tegelikult on tal veel üks teinegi plaan. Kui noorem tütar koolid ära lõpetab, siis kavatseb Hein koos naisega aastaks või kaheks Havaile elama minna.
    Raha toob vastutuse. Inimene on ikkagi inimene, koos oma murede ja rõõmudega ja pole see Heingi nii teisest puust midagi. Kuigi ilmselt palju jõukam kui mõni teine. "No näita mulle inimest, kellel muresid ei oleks. Kõigil on selliseid asju, mis teevad ärevaks või ei lase magada," räägib Hein ja lisab, et talle on korduvalt öeldud, et "küll sul on hea elu, tööd tegema ei pea ja raha on küll." Kuid Heina sõnul tähendab raha vastutust.  Sest kui vastutust ei ole, siis võib see kõik tema sõnul ühel päeval lõppeda sellega, et raha saab otsa ja peab tagasi tööle minema. Hein tegeleb lisaks haldamisele ka uute investeeringute otsimisega. Teinekord teeb ta ka valesid otsuseid ja kaotab raha.Ometi ei põe ta kunagi siis vaikselt nurgas stressipalli mudides.  "Sa esitad küsimuse, mis on hullem, mis juhtuda võib ja hakkad alt tagasi üles tulema ja siis jõuad õige käiguni," räägib Hein ja lisab, et nurgas muretsemise asemel tasub siis ennem kas või maasse labidaga auku kaevata.
    Edukas inimene loob midagi teistele. Heina puhul mõjub värskendavalt see, et kui paljud ettevõtjad, kellel ärid või osalused õitsevad ja raha on rohkem kui kulutada jõuab, et kui nende käest raha kohta küsida, siis ei taha nad sellest väga rääkida. Raivo Hein ei näe rahast ja jõukusest rääkimises aga probleemi. Eks see tekitab palju kadedaid pilke ja uusi "sõpru". Ometi arvab Hein, et tal on sõpru sama palju kui keskmisel Eesti inimesel. "Selliseid lähedasi sõpru on 3-4-5 tükki. Ülejäänud on head tuttavad, tavalised tuttavad ja edasi tuleb Facebook," lausub Hein ja nendib samas, et vanemaks saades on koos olemise aega sõpradega harvem ja ei viitsi enam pidevalt kuskil ringi lasta. "Rahulik chillimine on siis mõnusam," lisab ta.
    Heina vanem tütar lõpetas suvel Manchesteri ülikooli cum laude ja otsustas, et ta enam Eestisse tagasi ei tule. "Ta leidis Londonis töö ja tema palganumber on selline, et mina pole elu sees  sellist palka tööl käies teeninud. Kohe peale ülikooli kah," räägib Hein uhkuse noodiga hääles ja lisab, et kuigi ta armastab oma kodu ja lähedasi ja sõpru, on siinses konnatiigis ometi nii palju tühiseid probleeme. Kõik on üksteisega seotud ja eelarvamustes kinni. "Hommikul loed lehest ,mida Savisaar tegi ja mida Ansip tegi. Suures ühiskonnas on palju erinevaid kultuure ja inimesed on vabamad ja avatumad. Sest neid on nii palju. Ja kuna ümbrus on nii mitmekesisem, siis on neil seal endal ka vabam tunne. Seda küsimust ei saa nii püstitada, et kas sa eestlasi armastad? Oma kodu ma loomulikult armastan, oma lähedasi ja sõpru ka," märgib Hein minu küsimuse peale eestlaste kohta.
    Poliitikast hoiab kaarega eemale. Hein ise jälgib poliitikat küll, kuid sellest mängust osa võtta ei plaani ta kunagi. "Ma olen korra seal olnud ja mind on sinna kutsutud, aga ma ei kavatse sinna enam minna. Olen avalikus sektoris tööd teinud 15 aastat tagasi, see on teine maailm võrreldes erasektoriga. See on sellise susserdamine ja laristamine ja mõte väärastub sinna minnes," lausub Hein. Ta pooldab ise poliitikas vähe progressiivsemaid mehi ning tema hinnangul on hetkel pukis parimad võimalikud mehed. "Keda meil on sinna paremat panna? Kui tuleb mingi uus liikumine, kes kuulutab välja teese, mis mulle sobivad, siis ma valiks ka neid," räägib Hein poliitikast konkreetsemaks muutudes.
    Samas on ta suure südamega ja enda sõnul on ta õppinud alles viimasel ajal "EI" ütlema. Kuigi tema postkasti laekub abipalvetega kirju siiski päris palju. "Ma toetan teadusasutusi, lapsi koolide kaudu, mul on kindlad partnerid välja kujunenud. Kõiki maailma hädasid ei jõua ju aidata," räägib Hein, kes toetab ka erinevaid teaduskeskuseid. Ometi pole ta selline inimene, kes abikirju nähe lahistades nutta tihuks. Ta ei lase neid emotsioone endast läbi lihtsalt. Pealegi läheneb ta asjale ka veidi praktiliselt. "Ma alati imestan, kui loeme lehest, et "ohh, toetage eluliini mingi lastehaigla vidina ostmise jaoks". See on ju riigi küsimus, riik peaks seda tegema. Mitte minult selle jaoks raha küsima," märgib Hein.
    Raha ja võim pole edukuse mõõdupuuks. Mainin Saaremaal õunapuu all istudes, et Raivo Hein on edukas inimene. Olen oma küsimusega alles poole peal, kui Hein peatab mu küsimuse ja torkab vastu: "Aga mida sa edukuse all silmas pead? Milline on edukas ettevõtja?". Vastan, et majandusliku mõõdupuu järgi see, kes toodab palju raha. "Aga raha tuleb ja läheb ju. Inimesed teenivad raha, võidavad loteriiga, kas see teeb neid siis edukaks? Või inimene saab ühekordse tehingu, mille ta aga siis kaotab? Kas kuulus inimene on edukas?" laseb Hein mõtte lendama ja lisab, et tegelikkuses on edukad need inimesed, kellest keegi võib-olla midagi kuulnudki pole. Näiteks arstid, heliloojad, kunstnikud. "Edukuse mõõdupuu pole kuulsus ,võim või raha. Edukaks teeb inimese see, kui ta suudab luua midagi, mis teistele inimestele korda läheb. Näiteks arhitektuur või see, kui sa oma tegevusega mõjutad paljusid inimesi .Läbi heategevuse näiteks. Või sa oled hea kunstnik ja mängid hästi pilli. Või teed hea toote, mis paljudele korda läheb," satub Hein oma mõttest hoogu ja lisab, et raha näitab vaid seda, et sa oled oma tööd hästi teinud ja selle eest palju raha saanud. "Natuke peab õnne ka olema. Sa võid teha hästi tööd, aga sa ei saa selle eest kunagi nii palju raha kui mõni teine, kui sul õnne ei ole" lisab Hein.
    "Meie teenisime omad rahad selle najal, et meil oli õnne, meil oli õige aeg ja koht ja meil olid head tooted, mis siiamaani töötavad kõik väga hästi," võtab Hein edukuse teema kokku ja teeb ettepaneku Saaremaa krundil veidi ringi vaadata. Seame sammud observatooriumite suunas, mis seisavad heinamaal nagu väikese puravikud reas. Hubert ei jää peremehest sammugi maha.
    TEISED HEINAS
    Ratsionaalselt romantiline
    Abikaasa Marilin Hein
    Kõige laiemas mõttes on Raivo teaduse-usku ja teadmishimuline mees, kes austab ja hoiab perekonda ja kodu.Raivo ei põe pikalt ebaõnnestumiste üle. Elus tuleb neid ikka ette - nii äris, hobides kui eraelus. Ja alati on ju võimalus ebaõnnestumised enda kasuks pöörata - kas siis nendest õppida või leida alternatiivseid võimalusi.Raivo ei ole ehk tüüp, kes õhtu läbi viitsiks seltskonda lõbustada, kuid mõni arendav sõnavõtt tuleb ikka ette. Igasugused teemaarutelud on samuti alati teretulnud, kuid tühja-tähja juttu pikalt ei aja. Nii et suuresti oleneb seltskonnast.Tema parimad omadused on kaks vahel vastandlikku joont - ratsionaalsus ja romantilisus. (Raivo Hein õppis näiteks abikaasa juubeliks ükskord selgeks Abba legendaarse loo "Dancing queen" ja esitas seda külaliste ees ise ennast akustilise kitarriga saate. Allikas. Raivo heina blogi. Toim.)
    Usub teadust, naeruvääristab esoteerikat
    Heini Drui, režissöör, teeb Raivo Heinast dokumentaalfilmi
    Minu tutvus Raivoga on ennekõike seotud dokfilmi "Otsides valgust" tegemisega. Sellel filmil on kaks peategelast: Raivo ja suur Kosmos ise, ideaalis saaksid nad filmi lõpus ka kokku :)Raivo on meeldiv ja siiras inimene, talle ei ole omased poosid ja tähtisolemine. Ta on vitaalne, mistõttu jõuab palju. Üheks sõnaks tema iseloomustamisel oleks - mitmekülgsus, sest kuigi kosmosepildistamine haarab põhilise tema vabast ajast, tegeleb ta ka kitarrimänguga, on kirjutanud lastejutte(!) ja näiteks oma 40. juubeliks õppis ära stepptantsu. Eks see räägi ju paljust. Ta on sihikindel, järjekindel, väga pühendunud sellele, mida ta parasjagu teeb, suure töövõimega. Olen korduvalt olnud kõrval kui mõni ajakirjanik kogemata või teadmatusest on pärinud: millest sai alguse teie astroloogiahuvi... Selle peale Raivo küll pahandab - astroloogia on ju ebateadus! Ta on negatiivselt häälestatud kõige esoteerilise suhtes. Ta on skeptik. Tema kolmainsus on teadus, tõestus ja fakt - nagu ta on kirjutanud oma blogis. Ta usub siiralt teaduse võidukäiku ja on igasugu esoteerikuid valmis naeruvääristama. Näiteks ta valmistas koogivormist "UFO", pildistas seda, töötles arvutis pilte ning riputas need viimaks Facebooki üles...
    Talle meeldib üllatada.
    Perekonnasõber Raivo Kütt
    Oleme koos reisimas käinud ja igasuguasju teinud, nii mootorrattaga kui ka ilma. Tutvusime kunagi juhuslikult läbi mootorrattasõitmise. Raivo on selle pealt edasi liikunud, mina sõidan mootorratta klubis endiselt.Ta on inimene, kes võtab asju endaga kaasa. Ta pole ükskõikne, ta on hoolitsev, vaadates kas või kuodas ta oma perest hoolib. Kui ta midagi õpib, siis ta teeb selle endale sügavuti selgeks, nagu ka astronoomia näiteks. Taevafotograafiaga on ta täna endale peensusteni selgeks teinud. Kahe Saarema observatooriumi pilti juhib ta vajadusel ka Tallinnast, see on muljetavaldav. Ma olen üritanud meelde jätta kõiki neid jutte, mida ta räägib, aga see ei õnnestu mitte kuidagi. Tema jutte taevast, tähtedest ja universumist võibki kuulama jääda.
    Oleme koos Saaremaal ka taevast imetlenud. See hobi sai tal alguse kunagi siis, kui naine kinkis talle väikese jala peal seisva teleskoobi. Siis tuli edasi suurem  ja veel suurem.Mis puutub kosmosereisi, siis, eks Raivo otsib ka neid seiklusi, kuid olemuselt on ta siiski pigem väga alalhoidlik. Kui mina armastan rohkem ekstreemsusi, siis tema on vastupidi suhteliselt konservatiivne. Kui see kosmosesse mineku päev käes on, siis ma usun, et see on tema jaoks pigem eneseületamine ja süda vajub saapasäärde. Ma arvan, et sisemuses ta nii tugev ei ole (kui välja paistab - toimetus)
    Ta on natuke edev ka nagu iga juht. Eks see kosmose otsus tuli ka emotsiooni pealt, edukas firma müük ja omapärane pakkumine sattusid õigesse aega. Pere on tal kindlasti kohal number üks, töö ja hobi jagavad teist kohta. Talle meeldib üllatada. Oma 40aastaseks juubeliks õppis ta salaja ära stepp-tantsu, isegi oma naine ei teadnud seda. Raivo võttis tunde ja oma juubelil esitas selle koos tantsuõpetajaga.
    Võiks karjääri teha inkassofirmas
    Rotary Klubi ja sealse bändikaaslane Jaan Puusaag
    Oleme Raivoga ühes klubis, kus eelmine aasta muu tegevuse kõrval ka bändi tegime.Oli lõbus, menu tohutu ja loodetavasti jätkub püsivust ka edaspidi. Nagu suur osa edukaid ettevõtjaid, põeb ka Raivo mõõdukat nartsissismihaigust. Bänd annab selleks veel ühe võimaluse.Raivo on meil klubis hetkel ka laekurirollis ja oma järjekindlusega võiks ta mõnes inkassofirmas edukalt karjääri teha, kui vaja peaks olema. Vaikne inimene ta kindlasti pole ehk kõik, mis teab, ütleb välja, nalja teeb ja naljast saab aru. Hea, kui inimesel on võimalus ka oma hullud ideed ellu viia. Tema Saaremaa observatooriumikompleks seda kahtlemata on.
    Segab ja jagab kogemusi
    Assar Jõepera, partner ja kolleeg Fotoluksis
    Raivo on täpne inimene, kellel on väga selge nägemus asjadest, millega ta tegeleb. Tal on hea oskus oma kogemused erinevatelt elualadelt ühte patta kokku panna ning seda kogemust valitud partneritega jagada. Olen kindel, et Raivo on oma kogemusega väärtuslik partner kõikides ettevõtetes, kuhu ta on viimastel aastatel investeerinud.Fotograafia on Raivo üks suuremaid kõrvalhobisid tähistaeva vaatlemise kõrval ning pildistamise on ta endale nagu teisedki asjad hästi selgeks teinud.
    Raivo Hein oma koera Hubertiga Saaremaa kodus. "Ta lükkab inimesi pikali," iseloomustab ta sõpra.Foto: Meeli Küttim
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

TalTechi teadur: süsinikdioksiid tuleb kinni püüda
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Kliimavõidujooksus aitab meid seni kasutamata tehnoloogia, kirjutab TalTechi vanemteadur Alla Šogenova.
Swedbank tõstis Šiauliai Panga aktsia hinnasihti Tõusuruumi nähakse 34%
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Meediafirmade TOPi võitja Ekspress Meedia: nii tugev taastumine oli meilegi üllatus
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Trükitööstuse TOPi III koht: rahatrüki masinad vuravad hoolega
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.
Hetkel majanduse jahtumist väga ei ennusta, rahatrüki masinad vuravad hoolega ja kindlasti sealt osa läheb tarbimisse, mis omakorda peaks meile ka tulevikus tööd andma, ütles tekstiilist kaelapaelu ning siidist etikette ja kartongist tootesilte valmistava Jospel OÜ tegevjuht Juha Lõmps.