• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikefirmade hirm teadlaste ees kaob

    Üks võimalus ettevõtet edumeelselt arendada on innovatsiooniosak. Osak võimaldab kaasata protsessi ka ettevõtte väliseid spetsialiste.

    Võtame näiteks looduslike parfüümide ja tualettarvete tootja, Pärnus asuv OÜ Moshi, mis kasutas mullu EASis juba tegelikult 2009. aastast alates saadaval olevat innovatsiooniosakut ettevõtte juhi ja omaniku Marko Tõllu sõnul oma tootebrändi loomiseks.
    "Sisuliselt polegi tegemist pelgalt kaubamärgi kujundamisega, vaid terve Moshi tootevaliku ühtse ja korrastatud disainiga," ütles ta. "Otseselt tootevalikusse, mis koosneb erinevatest õlidest nii kehale kui näole ning eeterlikest õlidest saunas ja vannis kasutamiseks, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainerid ei sekkunud."
    Lisaks toodetakse Moshis suhkruga kehakoorijaid ning sääsetõrjeõli, tänavu augustis lisandusid tootevalikusse ka teeküünlad. Tänu EKA tudengite loovusele saavutati lahendus, mis aitas alles kolmandat aastat tegutseva väiketootja kehahoolduskaubad kaubamajade kosmeetikariiulitele.
    Natuke sarnasel tegevusalal tegutseb OÜ Joik, mille tootevalik jaguneb kahte ossa - kehahooldus- ja kosmeetikatooted ning aroomiküünlad. Joik rõhutab oma toodete luksuslikkust ja sensuaalsust, koostööl Tallinna Tehnikaülikooliga oli aga vägagi pragmaatiline eesmärk - küünalde puhtama põlemise ja lihtsama viimistlemise saavutamine. Nimelt kasutab Joik küünalde valmistamiseks traditsioonilise naftast toodetud parafiini asemel looduslikku sojavaha, mille koostist oli parima põlemiskvaliteedi ja aroomi saamiseks tarvis põhjalikult "timmida", varasemaid kogemusi ju kellelgi polnud. Kauplustesse jõudiski Joik eelmise kümnendi lõpuaastatel esmalt lõhnaküünaldega, kosmeetikatooted lisandusid hiljem, kui jalad olid juba kindlalt maas ja tekkis soov laieneda.
    Ettevõtte omanik ja juhatuse esimees Eva-Maria Õunapuu märkis, et firmal oli konkreetne tehnilist lahendust vajav probleem küünalde viimistlemise hõlbustamiseks. Pöörduti TTÜ innovatsioonikeskusesse, kust noored ettevõtjad viidi kokku mehhatroonikutega, kes tegid mõned katsetused ja pakkusid lahenduse välja. Lõpuks ehitasid spetsialistid õppejõu juhendamisel ka aparaadi valmis, see on firmas juba neljandat aastat kasutuses.
    "Innovatsiooniosaku taotlemine on lihtne, juhised on hõlpsalt leitavad. Osaku taotlemise võimalus oli meile tõukeks, et üldse ülikoolist abi otsida," kinnitas Õunapuu. "Koostöö oli konkreetne ja sujuv. Meie kogemuse järgi tundusid ülikooli inimesed väga abivalmid. Paistis isegi, et neile mõjus selline konkreetne nuputamisülesanne innustavalt. Lisaks tegi üks lahenduse väljatöötaja sellest ka kursusetöö."
    Innovatsiooniosak" Ettevõte saab selle abil ellu viia koostööprojekti teadusasutuse, disaini- ja inseneribürooga." Innovatsiooniosaku abil saab väike- või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) koostöös kõrgkooli, katselabori või intellektuaalomandi ekspertidega uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm." Innovatsiooniosakute eesmärk on tihendada ettevõtjate koostööd ettevõtteväliste innovatsioonipartneritega.
    Tasub teada" Innovatsiooniosaku taotlejaks ja kaastaotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE." Kuna toetusmeetme eesmärgiks on paljude uute innovatsioonikoostöö sidemete loomine, eelistame ettevõtteid, kellel varasem koostöökogemus puudub." Innovatsiooniosakut ei saa taotleda ettevõtja, kes soovib teha koostööd innovatsiooniteenuse osutajaga, kellega tal on taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul olnud nimetatud valdkondades lepingulisi suheteid." Taotlejaks ega kaastaotlejaks ei saa olla ka ettevõte, kes on juba varasemalt innovatsiooniosaku toetust saanud." Innovatsiooniosaku toetus on nn vähese tähtsusega abi, mida saab anda ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul maksimaalselt 200 000 eurot." Toetuse piirmäär on kuni 100% abikõlblikest kuludest:- kuni 4000 eurot üksiktaotluse korral;- kuni 16 000 eurot ühistaotluse korral (aga mitte rohkem kui 4000 eurot iga kaastaotleja kohta)." Ühe taotluse raames saab teenust hankida ühelt või mitmelt teenuseosutajalt.
    Pikem lugu innovatsiooniosaku taotlemisest ja selle tulust ilmus 3. oktoobri Äripäevas.
    Autor: Ain Alvela, Ave Lepik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tänast Tallinna börsi tõusu vedas Enefit Green
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Tallinna börs lõpetas tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, head minekut näitasid nii Pro Kapital Grupp kui Enefit Green.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.