• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik suhtugu riigiettevõttesse nagu lapsevanem lapsesse

    Majandusminister Juhan Parts läheb Marcel Vichmanni ja Vjatšeslav Leedoga vägi­kaigast vedades kergema vastu­panu teed. Meile kõigile tundub aeg-ajalt, et keegi teeb midagi liiga aeglaselt, halvemini, kui me arvame ennast tegevat. Eriti hästi teavad seda tunnet need, kellel on teismelised lapsed. Vahest tahaks pigem ise kõik ära teha: laps teeb ju aeglaselt ja vigaselt.

    Aga kui järele mõelda, siis on see pikaajalises perspektiivis  lühinägelik. Lapsel tulekski lasta vigu teha ja üritada leida õigeid stiimuleid, et ta teeks ise varsti võib-olla paremini kui vanem.
    Riik on liiga kannatamatu. Riigi ja tema ettevõtete suhe on sarnane. Poliitik on vahel kannatamatu, valijad nõuavad talt midagi.
    Aga palju parem on pikaajalises perspektiivis olukord, et teised oskavad seda teha paremini kui riik. Selleks tuleb vaeva näha ja endas alla suruda tahtmine ise kõike tegema trügida.
    See on ikka vanemate süü, kui lapsed kõiki asju nii hästi ei tee, kui meile tundub, et nad peaks tegema.
    See on ministeeriumide ülesanne saada stiimulid, see tähendab lepingud ja mehhanismid, nii hästi paika, et teise poole huvides oleks teha seda, mis on ka avalikes huvides.
    Kui laps valetab ja teinekord võib-olla koguni varastab, siis tuleb teda karistada, mitte maha lüüa.
    Ma ei ütle, et riik ei tohiks üldse soovida kord erakätesse antud ärisid enda kätte võtta, aga selles on näha teatud süstemaatilisust. Ega rongiliiklus ja laevaliiklus pole viimase aja tähelepanekute kohaselt ainukesed, mis selles suunas liiguvad.
    Riik ei pea kõike ise tegema. Tuleb midagi ette võtta selleks, et riik ei hakkaks vaikselt tagasi korjama kõiki tegevusi, mis kord erakätesse antud.
    See tähendab riigi tähelepanu äratõmbamist nendelt aladelt, mida riik niikuinii peab tegema.
    Riik ongi ülbeks läinud, sest tal on viimastel aastatel Euroopa raha vabalt saada olnud, ja on veel natuke aega. Aga see lõbu lõpeb peagi. Ei peaks endale võtma ülesandeid, millega võib-olla kunagi jälle hakkama ei saa. Riigist on ettevaatamatu trügida ise ettevõtjaks.
    Toimetatud intervjuu põhjal
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Nasdaq suutis ainukesene napis plussis sulguda
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Kolmapäeval andsid tooni eile õhtul tulemused teatanud Alphabet ja Microsoft, vedades õige napilt ka plussi Nasdaqi indeksi, vahendab Reuters.
Videomängude edulugu ootab jätkamist uute loojate poolt
Videomängude turu koguväärtus on sel aastal hinnanguliselt 150–250 miljardit dollarit. Seega edestab see valdkond investoritele huvi pakkumise poolest suure edumaaga kõiki muid meelelahutusliike.
Videomängude turu koguväärtus on sel aastal hinnanguliselt 150–250 miljardit dollarit. Seega edestab see valdkond investoritele huvi pakkumise poolest suure edumaaga kõiki muid meelelahutusliike.
Kümnendik pensionirahast kulus laenude tagasimaksmisele
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.