Muru niida lume tulekuni

Niiske ja külmema ilma tõttu tuleks aga kasutada natuke teisi tehnikaid kui suvel. Hortese aianduskeskuse turundusjuht Sigre Parm tuletab meelde mõned nipid.

Regulaarselt ja hästi hooldatud muru on erinevate keskkonnategurite suhtes vastupidavam. Viljaka aluspinna saab siis, kui puhastada see umbrohust, katta viljaka mullakihiga, kobestada ja rullida muld ühetasaseks ning õhuliseks. See aitab muruseemnel kergemalt ja ühtlasemalt idaneda ning annab tulemuseks tiheda rohumätta.

Muru külvates tuleb valida õige seeme. Valikul tuleks lähtuda aia otstarbest ja tegevustest, mida tavaliselt muruvaibal tavatsetakse teha. Muruseemneid on saadaval väga erinevaid, muuhulgas nii vastupidavaks pallimuruks kui ka varjumuruks.

Kasvavat muru aitavad ilusana hoida õiged töövahendid. Sügisesel ajal on muru niiske ning rehitsemisel tuleks kasutada pehmemat reha, mis ei vigasta rohujuuri. Näiteks Fiskars on disaininud selliseks otstarbeks kumerate ja paindlike piidega töövahendi. Lisaks on oluline jälgida, et muruniiduki tera on teritatud, sest nüri tera rikub muruliblesid. Liigse sambla eemaldamiseks on hea kasutada spetsiaalset samblaeemaldajat ning seejuures tuleks vältida taimede jõulist väljakitkumist.

Niita tuleb sügisel harvemini ja kõrgemalt. Niitmiseks tuleb valida päeva kuivem aeg, kui kaste või vihmavesi on kuivanud ning rohulible taas maa sees kinni. Regulaarne niitmine aitab rohutaime vastupidavaks ja elujõuliseks kasvatada ning soodustab juurte sirgumist. Inglased, kes on tuntud aiaarmastajad, pügavad muru 1,5-2,5 cm kõrgusele. Sügise saabudes võib murul rahulikult rohkem kasvada lasta, et muru saaks talvele vastu minnes toitaineid koguda.

Riisu kokku puulehed ja niidetud muru. Sügisel ei tohiks lehti ega niidetud muru maapinnale jätta, vaid see tuleb kokku riisuda ja näiteks kompostina kasutada. See on oluline, kuna niiske aastaaeg soosib nii sambla, hallituse kui ka seente levikut, mis omakorda takistavad murul kasvada.

Korrapärane väetamine aitab vastu pidada. Enne talvehooaega väetatud rohujuured muutuvad tugevaks ja külmakraadidele vastupidavamaks. Sügisel tuleks kasutada toitvaid sügisväetisi, mis on vähesema lämmastikusisaldusega kui kevadised väetisained. Lämmastik mõjub lopsaka muruvaiba kasvule hästi, sobides seetõttu pigem kevadesse, kui loodus on valmis taas tärkama. Ka väetamiseks tasub oodata kuivemat ilma nagu niitmise puhulgi, sest väetisegraanulid võivad märja murulible külge kleepudes seda kahjustada. Vihm pärast väetamist aitab aga toitainetel maasse imbuda.

Õhuta muru. Selleks võib kasutada nii poodides pakutavaid spetsiaalseid tööriistu kui ka  näiteks kuurinurgas seisvat harki. See on hea nipp sammaldumise vastu võitlemiseks.

Keemilised umbrohutõrjevahendid kahjustavad roheala. Kõige loodussõbralikum on mehaaniline umbrohunapsik ja rohimine. Kõige tõhusam umbrohutõrje on umbrohi koos juurega maa seest välja võtta.

Autor: Elen Luht, Ave Lepik