Esimesed konteinerid Indiasse

“Minu suureks avastuseks eksisteerib seal puitmajade turg,” ütles firma tegevjuht Argo Saul, kes sai oma esimesed kontaktid Indias selle aasta algul, saates äridelegatsioonis India visiidil välisminister Urmas Paeti. Et esimese tehinguni jõuti juba poole aastaga, imestab Saul ka ise.

Kuu lõpus saadab teinegi Eesti puitmajade tootja Palmatin India poole teele esimesed konteinerid. “Esimesed üheksa maja,” täpsustas turundusdirektor Jaan Köönvere. “Märgid näitavad, et läheb veelgi.”

Messiks kohale. Firmast Nordic Houses täna teele minev last on esialgu proovipartii puitmajade ehitamiseks kasutatavatest materjalidest, mis peaks Indiasse kohale jõudma vahetult enne detsembri algul toimuvat suurt ehitusmessi. Sauli plaan on India partneriga koos messist osa võtta ja seejärel pikemalt kohapeal oludega tutvuda. Pakkumisi on tehtud ka majade müügiks.

“Vaatame, kui konkurentsivõimelised me oleme, millised on meie partnerid ja kas me tahame nendega koostööd teha ja jätkata,” ütles Saul.

Kahe kultuuri erinevust sai Saul oma nahal tunda juba samal päeval, mil ta oma India koostööpartnerit esimest korda kohtas. Ametlikule osale järgnenud vastuvõtul, kus India firmat esindas kolm meest, sai Saul ühelt neilt ootamatult kutse tantsule. “Ma mõtlesin, et kui ma nüüd ära ütlen, siis siit vist äri ei tulegi,” naerab Saul tagantjärele. “Ma ei saanud, minister Paet istus kohe kõrval. Kujutasin ette, mis naer lahti oleks läinud.”

Tehing “korvi andmisest” siiski katki ei jäänud. Suvel väisas India ettevõte Eestit, külastades ka teisi Eesti puidu- ja puitmajade tootmisettevõtteid. Saul mõlgutab mõtteid juba ühisfirmast ja laiemast koostööst.

Rahu, ainult rahu. Jaan Köönvere võtab oma kogemuse ärikultuuride erinevusest kokku ühe sõnaga: “Õudne!”. Täna on asjad nii, homme naa ja ülehomme kolmandat moodi. Samas nendib aga, et stoilise Eesti rahuga asja võttes pole häda midagi. “Tuleb korralikult häid suhteid hoida, tarnida kvaliteetset toodangut ja küll see asi käima läheb,” ütles Köönvere.

Palmatin on esimesed tellimused Indias saanud kohaliku edasimüüja abil riigisektorist. Päris esimesed kontaktid otsiti interneti vahendusel, millele järgnes India koostööpartneri visiit Eestisse.

“Nad peavad ikka nägema, kuidas me toodame,” ütles Köönvere, kritiseerides, et viisat ei saanud koostööpartnerid mitte vastavatud Eesti saatkonnast, vaid pöörduda tuli kas Bulgaaria või Soome saatkonda. Alates septembrist väljastab viisasid juba siiski ka Eesti saatkond Indias, teatas välisministeerium.

Puhkemajakesed. Nordic Houses visandab võimalike turuniššidena Indias vabaaja majasid Himaalaja jalamil, kuhu kohalikud nädalavahetuseks kuuma eest pakku lähevad. Rannikul on piirkondi, kuhu peale puitmajade muud tüüpi maju püstitada ei võigi. India valitsusel on suured plaanid tervete linnade uuendamiseks. Ning lisaks riiklikud tellimused – hiljutistes üleujutustes jäi peavarjuta ligi 100 000 inimest, kes kõik vajavad mingit püsivamat majutust. Indias on puu Köönvere sõnul nagu püha veis, seadus ei luba omatahtsi ühtegi puud maha võtta. Indiasse jõudev puit on tihti Hiina kaudu imporditud Venemaa toore, millele võivad olla kvaliteediprobleemid. Skandinaaviast imporditud puit ja puitmajad on aga kallid. Siit Eesti ettevõtjate võimalused.

Jõudluse tagamiseks on Argo Saul kõnelenud Eesti palkmajade tootjatega, kes on valmis firmale Nordic Houses allhanget tegema. Köönvere sõnul on saab vajadusel toota mitmes vahetuses.

“Kui India turule õnnestub edukalt siseneda, siis kindlasti on siin tööd paljudele,” ütles Saul.

 

Puitmajad Indiasse

Puitmajade tootjaid on Eestis enam kui 14085% toodangust läheb ekspordiks, mullu ulatus ekspordikäive 200 miljonile eurole.Euroopas on Eesti suurimaid  puitmaja-­­­eksportijad,  ­Eesti prefabritseeritud puitmajade tootjate arvele langeb 3% globaalsest turustpuidunõudlus Indias kasvab Maailma Looduse Fondi andmeil 2005. aasta 58 miljonilt kuupmeetrilt aastaks 2020 153 miljonile kuupmeetrile. Puidutoodang kasvab 29 miljonilt kuupmeetrilt aastal 2000 aastaks 2020 60 miljonile kuupmeetrile.