Jooga aitab igapäeva virvarris hakkama saada

Kaheksa aastat joogaga tegelenud naerujooga õpetaja, refleksoloog ja massöör Helje Kasearu ütleb, et jooga on mõeldud inimesele, kes tahab oma elu tervendada nii füüsiliselt kui ka vaimselt, olla tasakaalus, rahulik ja rõõmus.

"Jooga toob sinusse rahu. Sa saad iseendast teadlikuks," räägib Kasearu, kelle sõnul valivad siiski veel paljud inimesed igapäevase tegutsemis- ja rabelemisrattas olemise ning väldivad endasse süüvimist. Väga kokkuvõtlikult öeldes on jooga Indiast pärit maailma vanim süsteem, mis õpetab meid endasse vaatama, ühendab keha, vaimu ja hinge.

Kuigi jooga on eelkõige elustiil, mille loomulikud osad on söömine, mõtlemine ja tunded, saab joogat põhimõtteliselt harrastada ka n-ö automaatselt, tehes lihtsalt ette antud harjutusi kaasa. "Kui ma teen harjutusi teadlikult, siis ma tunnen, kuidas ma hingan ja kuidas see minu kehale mõjub. Teadlikult tehes on kasu suurem - aga kasu on ka siis, kui sa teed seda automaatselt," lubab joogatreener. Ta ütleb, et sellest pole midagi, kui inimene ei suuda kohe oma keha kuulata ja endasse süüvida.

Joogaharjutused on tuletatud loodusest, loomade ja lindude käitumisest ning puude liikumisest. Jooga laiemaks eesmärgiks peab Kasearu teadlikkust iseendast - õppides keskendumist, saavutatakse sisemine vabadus ja rahu, keha, vaimu ja hinge tasakaal. Joogaliike on palju, kuid põhilisi asana'id ehk -asendeid kasutavad mitmed stiilid - näiteks hathajooga on kõige pehmem võimlemine koos hingamisega, ning see sobib hästi algajatele. Kundalinijoogas on jõulised hingamisharjutused koos võimlemisega.

Joogatreener Merit Raju käe all joogaga tegelev Swedbanki ettevõtete panganduse suurkliendihaldur Mats Toots ütleb, et otsustas kundalini kasuks, kuna see on kõige klassikalisem stiil, sobis alustamiseks ja on mitmekülgne. End pühapäeva-joogatajaks nimetav Toots jõudis jooga juurde tänu tööandja korraldatud tervisenädalale. Küsimusele, mis on joogas tema jaoks kõige olulisem, vastas ta, et jooga aitab tal end igapäevaelu virvarris taas üles leida ning taastab sisemise rahu.

Tootsi sõnul on hästi oluline leida õpetaja, kelle tunnis tunned end hästi. Sama oluline on ka, et tunni asukoht ja keskkond sobiks ning kohale saaks mugavalt. "Siis on jälle üks takistus "halva ilma" korral vähem," märgib ta. Nagu Kasearu, soovitab ka Toots proovida joogat mitu korda, enne kui otsustad, kas jooga on sinu jaoks.

"Esimene kord koos võõraste pooside ja publikuga võib mitte meeldida. Minu esimene "päris" tund oli selline, et kui kohale jõudsin, oli umbes 20 naist juba oma kohad sisse võtnud. Olukorras, kus ise veel biiti ei jaga, oli keeruline vaid joogale keskenduda," kirjeldab Toots. Ta lisas, et tegelikult keskenduvad tunnis kõik vaid iseendale ja pole vaja karta, et keegi algajat altkulmu piilub. 

Toots usub, et mehed alahindavad joogat. "Eemalt vaadates tundub selline viiruki ja veesulina saatel pehmode värk. Tegelikkuses saab 60 minuti jooksul endast sama palju vett välja pigistada, kui mõnes pallimängus ning nädal aega ei suuda pärast trepist üles minna," selgitab ta. Toots soovitab joogat just eriti kontoritöötajatele, kel seljaga probleeme.

Küsides Kasearult, kas jooga on võrreldes mõne muu spordiala või elustiili harrastamisega pigem odav või kallis, vastab ta, et teatud asju - eriti just haigusi - on targem ja tunduvalt odavam ennetada. "Tule enne, kui sul tekib sügav stress või depressioon, sest siis on sul juba palju suuremad kulud," õpetas ta ning lisas, et tegelikult ei maksa loota sellele, et teised, näiteks erinevad terapeudid või massöörid saavad sind tervendavad. "See on enese petmine," märgib ta, "kõik inimesed on tervendajad, sest neil on võime tervendada iseennast läbi jooga, läbi meditatsiooni ja lõdvestumise."

Kasearu räägib, et tihti kardavad inimesed joogasse tulla, kuna neil on hirm, et nad ei saa hakkama või ei paindu piisavalt. Sellist mõtteviisi aitab eriti hästi muuta lihtne ja lõbus naerujooga trenn, mis sobib kõigile ja kus ei pea ennast ja harjutusi liiga tõsiselt võtma. "Teaduslikult on tõestatud, et meie keha ei tee vahet teeseldud ja tõelisel naerul. Mõlemal juhul on nii psühholoogilised kui ka füsioloogilised mõjud sarnased. Tavaelus naerame siis kui on põhjust, naerujoogas aga pikendame naeruaega naeruharjutustega," kirjeldab treener. Tema sõnul on naerust kasu, kui naerame häälega ja südamest, vähemalt 10-15 minutit nii, et naer tuleb meie kõhust, ergutades diafragmat.

Miks inimesed ei oska ja saa naerda, tuleb Kasearu arvates sellest, et kõik meie tunded, ka  negatiivsed, tahavad tähelepanu ja tundmist. "Inimese tõeline olemus on rõõm ja rahu, mis on kõige alumine kiht, peale ehitame elu jooksul kihid hirmust, vihast, süütundest ja kurbusest. Lahenduseks on see, kui lubame endal tunda ka valulikke tundeid, siis pääseb ka rõõm ja naer välja."

Naerujoogal on treeneri sõnul omadus muuhulgas tõsta ka töötajate tootlikkust ja heaolu. Aga kuidas see võimalik on? "Meie aju vajab 25% rohkem hapnikku kui teised organid. Juba 15-20 minutiline naermine, mis tuleb südamest, maandab stressi ja tugevdab immuunsüsteemi, tõstes ükskõik millisel elualal töötava inimese tootlikkust ja heaolu," vastab Kasearu.

Näiteid joogatundidest

TALLINNAS

Meeste jooga tunnid HathaWay joogastuudios Pirital aadressil Regati pst 1

Häälejooga tunnid Kristiine Sotsiaalkeskuses aadressil Sõpruse pst 5

Vaba keha alasti jooga tunnid Bhairava Keskuses aadressil Narva mnt 11d

Jooga beebiootel naistele Kundalini Stuudios aadressil Magasini 29a

19. oktoobril 2013 Sissejuhatav ühepäevane kursus Meditiative Healing Programmile, mis algab veebruaris 2014. Asukoht Wahe Guru Keskuses, Loomemajas aadressil Niine 11

MUJAL

Lõunajooga tunnid (sobivad algajatele) Tartu Joogakeskuses aadressil  Raatuse 107, Tartu

2-3. november 2013 (samuti 23-24. november) naerujooga juhendajate koolitus Hingeruumis, aadressil Aida 5 - 305, Pärnu

26. oktoober 2013 Joogapäev ja veedade laulmine Võluvõrus aadressil Jüri tänav 19a, Võru

Šivananda jooga tunnid Võru kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13, Võru

Joogatunnid Haanja rahvamajas ootab algajaid ja edasijõudnuid Haanjas.

ALLIKAS:

 

Autor: Kadrin Karner, Kristi Malmberg