Kruuse: Valimisliitude edu Tartus oli üllatav

Nii Isamaaline Tartu Kodanik kui ka valimisliit Vabakund said mõlemad kolm volikogu kohta 49st. „Eks ta ole omamoodi üllatav, kuid sealt läksid kaduma nii meie kui ka IRLi hääled,“ tunnistas Kruuse, kelle erakond kaotas võrreldes 2009. aasta valimistega kaks kohta volikogus.

Ta pidas kõige olulisemaks seda, et Tartut hakkaks juhtima tegus koalitsioon, mis võimalikult kiiresti tööle hakkaks. Kruuse sõnul hakkab Reformierakond esmalt kõnelusi pidama IRLiga, kuigi ta ei välista ka teisi partnereid.

„Programmis on meil suur ühisosa IRLiga, kui vaadata näiteks jalgrattateid ja lasteaiakohti. Esialgse kohtumise järel nendega tundub mulle, et vana koalitsioon jätkab,“ ütles Kruuse.

Uues volikogus on IRLil 11 ja Reformierakonnal kokku 15 kohta, mis annab neile napi häälteenamuse. Seetõttu ei välista Kruuse, et võimuliitu kaasatakse veel mõni jõud. „Kuulame teiste erakondade ning valimisliitude head mõtted ära, eks siis otsustame. Fakt on see, et kõigi kandideerijate programmist leiame ühiseid jooni,“ märkis linnapea.

Küsimuse peale, kui tõenäoliseks peab ta seda, et Reformierakond uuest koalitsioonist üldse välja jäetakse, vastas Kruuse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Ühe sellise variandina on pakutud näiteks IRLi, SDE, Vabakunna ja Vaba Tartu Kodaniku kaolitsiooni, kellel nelja peale kokku 25 mandaati. „Siiski tundub mulle esialgu, et seda ei juhtu. See võimuliit muutuks üsna killustatuks ega püsiks eriti kaua,“ arvas Kruuse.

Keskerakonna ülekaaluka valimisvõitu Tallinnas kommenteeris Kruuse, et tema jaoks polnud see mingi üllatus. „Vaadatas Keskerakonna viimaste päevade kampaaniat, siis suudeti vastanduda, mistõttu nende valijaskond mobiliseerus. Palju hääli tuli Lasnamäelt, kõik see on loomulik,“ märkis Kruuse.

Kruuse sai Tartus 5284 häält, olles ülekaalukalt esimene. Talle järgnesid IRLi linnapeakandidaat Margus Tsahkna 3257 häälega ja sotside linnapeakandidaat Heljo Pikhof 1735 häälega.

Nii IRL kui Reformierakond, kes viimasel kahel aastal linna on juhtinud, kaotasid mõlemad volikogus kaks kohta. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai uues volikogus kaheksa mandaati ja Keskerakond üheksa mandaati, mis on sarnane eelmiste valimistega.