Puhkepäev. La Dolce Vita – lõbus ja õdus pitsapastakelder

Tellitud carpaccio di polpo ehk kaheksajala-carpaccio maitses oli küll kerge viide konservile, kuid kaheksajalg on kaheksajalg, seda kohtab siin põhjas nii harva, et iga kohtumine on sündmuseks. Nii ka seekord – taldrik oli suure kaheksajala viile lopsakalt täis, lisandiks vaid natuke sidrunit, oliiviõli, peterselli ja piiniaseemneid.

Pastadest valisin välja värsked ravioolid kitsejuustu- ja pirnitäidisega mascarpone-kreemi ning Parmesaniga. Eks itaallased muidugi teavad paremini, kuidas ravioolisid teha ja lauale anda, aga minu arvates olid seekord ravioolide tainas liiga pehme, ei toetanud mahlakat täidist ja lopsakat kastet piisavalt. Maitselt oli hea, kuid tekstuur jättis soovida.

Suure hingega tagasihoidlik keldri-pizzeria. Rohkem kui vormitud ravioolid sobis minu Itaalia-hõllandusega kokku söögikoha lõbus melu. Laupäeva õhtul oli kelder pilgeni rahvast täis.Oli väiksemaid seltskondi, oli suuremaid, voolas vein, söödi pitsat ja pastat, naerdi ja aeti juttu – justkui lõunamaal. Selle hoo ja lusti juures polnudki oluline, et laudlina oli pisut plekiline ja kahvel kõver – inimesed söövad ja joovad, ikka juhtub.

Ka teenindus oli kiire ja hoogne. Alguses istusin küll päris tükk aega, ilma et ükski teenindaja mind oleks tähele pannud. Siis aga üks hõikas: “Toon menüü või?” ja edasi läks kõik väga sujuvalt.

Nagu näha, inimesed armastavad La Dolce Vitat. Aga lisaks tavalistele sööjatele-joojatele hindavad seda kõrgelt ka kriitikud ja spetsialistid. Nädala alguses avalikustati selleaastane parimate restoranide edetabel. Et La Dolce Vita kuulub viiekümne parima Eesti restorani hulka, oli juba varem teada, nüüd selgus aga ka nende viiekümne omavaheline järjekord.

La Dolce Vita on selles ühe lihtsa keldrikoha kohta vägagi auväärsel 29. kohal, kusjuures Tartu söögikohtadest on ta Meat Marketi ja Antoniuse järel kolmas (kokku oli Tartu kohti esiviiekümnes viis). Kogu edetabeliga saab tutvuda www.eestimaitsed.com.