Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitame riigi energiatõhusaks
Investeeringuid tehes peame käituma vastutustundlikult ja silmas pidama pikka perspektiivi. Midagi uut ehitades või ka renoveerides võiks selleks olla 30–50 aastat. Ühtlasi on vaja Eestis kiiresti ja targalt teha pööre energiatõhusa ehitamise suunas.
Meil on võimalik õppida ja teadmisi “importida” Saksamaalt ja Austriast, kes on Euroopas juhtivad riigid ehitamise ja energiakasutuse alal. Juba aastaid on Frankfurt, Hannover ja Hamburg ning ka Austrias Voralbergi piirkond võtnud vaikimisi standardiks, et avalikud hooned ehitatakse passiivmaja meetodi järgi.
Rahas pole vahet. Tulemus on hea sisekliimaga energiatõhus maja, mida on võimalik energia tootmise lisamisega hõlpsalt nullenergiahooneks arendada. Kasutades kohalikke looduslikke materjale suurendatakse ökoloogilisust veelgi. Aastatega on omandatud kogemusi ning nüüd polegi ehitushinnas enam rahaliselt vahet, kas rajatakse tavaline hoone või passiivmaja.
Saksamaal ja Austrias tegid avasammud teadlased ja riik, rajades esimesed passiivmajad. Seejärel tuli kaasa erasektor. Eestis on antud valdkonnas veduriks aga erasektor. Meie riigi tasemel tuleb pööre ilmselt siis, kui esimesed objektid on süsteemselt valminud ja õnnestunud. Loomulikult eeldab see head koostööd tellija, projekteerija ja ehitaja vahel. Kui aga erasektor on ette näidanud, et asi on võimalik, küllap siis on ka riik ja omavalitsused kui tellijad valmis energiatõhusa ehitamise eesmärgiks võtma.