Eestlaste taskutes on 400 000 krediitkaarti, kuid aktiivses kasutuses on neist vaid 60%, ülejäänud seisavad rahakottides, nende krediidifunktsioone ei kasutata. Populaarsust on kogumas hoopis krediidivõimalusega deebetkaardid, tutvustas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela värskeid ­uuringutulemusi.

Kõrgaeg seljataga. Krediitkaar­tide kõrgaeg Eestis jäi aastatesse 2008–2009, mil nende hulk ületas 400 000 piiri, praegu on see arv langustendentsis. Samas on krediidivõimalusega deebetkaartide arv ületamas krediitkaartide oma. Krediidivõimalusega deebetkaart, millel on krediitkaardi number ja turvakood, võimaldab näiteks ostelda veebipoodides ning broneerida hotelle.

Eesti alates 15aastastest elanikest on  pangakonto 96 protsendil ning sellega on Eesti ­Euroopas 10. ja maailmas 13. kohal. Esikolmikus troonivad Taani, Soome ja Uus-Meremaa. Deebetkaart on 92 protsendil Eesti elanikest ning sellega on Eesti Hollandi, Rootsi ja Uus-Meremaa järel maailmas neljandal kohal.

Eestis tehtud maksetehingutest on algatatud internetis  99,5 protsenti. Nõmmela sõnul on see maksimaalne võimalik osakaal, sest pool protsenti moodustavad need ostud, mis ületavad internetipanga limiite, näiteks maja ostmine, ja nende tarvis tuleb ka edaspidi panka külastada.

E-poed ei köida. Uuringu järgi on vähem kui veerand eestlastest tellinud interneti vahendusel tooteid välismaiselt kaupmehelt ning enamik on kindlad, et ei tee seda ka järgmise aasta jooksul.

Siseriiklike maksete tegemisel usaldavad eestlased internetti märksa enam. 70 protsenti leibkondadest kasutab püsi- või otsekorraldust vähemalt ühe regulaarmakse tegemisel. Vaid 16 protsenti teeb oma regulaarmakseid mingil muul moel, kasutades selleks näiteks Eesti Posti või Tavidi teenuseid.