• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,24%39 715,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,24%39 715,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 06.11.13, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ligi pooled krediitkaardid seisavad kasutult

Pea kõigil eestlastel on pangakonto, kuid ligi pooled krediitkaardid seisavad lihtsalt rahakotis, selgus eile avalikustatud Emori uuringust eestlaste maksekäitumise kohta.
Eestlaste taskutes on 400 000 krediitkaarti, kuid aktiivses kasutuses on neist vaid 60%, ülejäänud seisavad rahakottides, nende krediidifunktsioone ei kasutata. Populaarsust on kogumas hoopis krediidivõimalusega deebetkaardid, tutvustas Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela värskeid ­uuringutulemusi.
Kõrgaeg seljataga. Krediitkaar­tide kõrgaeg Eestis jäi aastatesse 2008–2009, mil nende hulk ületas 400 000 piiri, praegu on see arv langustendentsis. Samas on krediidivõimalusega deebetkaartide arv ületamas krediitkaartide oma. Krediidivõimalusega deebetkaart, millel on krediitkaardi number ja turvakood, võimaldab näiteks ostelda veebipoodides ning broneerida hotelle.
Eesti alates 15aastastest elanikest on  pangakonto 96 protsendil ning sellega on Eesti ­Euroopas 10. ja maailmas 13. kohal. Esikolmikus troonivad Taani, Soome ja Uus-Meremaa. Deebetkaart on 92 protsendil Eesti elanikest ning sellega on Eesti Hollandi, Rootsi ja Uus-Meremaa järel maailmas neljandal kohal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestis tehtud maksetehingutest on algatatud internetis  99,5 protsenti. Nõmmela sõnul on see maksimaalne võimalik osakaal, sest pool protsenti moodustavad need ostud, mis ületavad internetipanga limiite, näiteks maja ostmine, ja nende tarvis tuleb ka edaspidi panka külastada.
E-poed ei köida. Uuringu järgi on vähem kui veerand eestlastest tellinud interneti vahendusel tooteid välismaiselt kaupmehelt ning enamik on kindlad, et ei tee seda ka järgmise aasta jooksul.
Siseriiklike maksete tegemisel usaldavad eestlased internetti märksa enam. 70 protsenti leibkondadest kasutab püsi- või otsekorraldust vähemalt ühe regulaarmakse tegemisel. Vaid 16 protsenti teeb oma regulaarmakseid mingil muul moel, kasutades selleks näiteks Eesti Posti või Tavidi teenuseid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele