17. november 2013 kell 21:00

Kõhkleval seisukohal. Euroopa unistab ühtsest teemaksust

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on riik teemaksu küsimuses seni kõhkleval seisukohal, kuna sellelt saadav tulu oleks väike ja maksu põhiraskuse all kannataks eelkõige Eesti eksport.

Euroopa kavandab teede kasutamise maksustamist, järg teemaksuteemaliseks debatiks ja esimesteks uuringuteks on jõudnud ka Eesti kätte. Sellele teemale oli pühendatud ka reedel Tallinna Tehnikaülikooli ruumes korraldatud konverents.

Euroopa Komisjoni nägemuse järgi kehtiksid igas Euroopa riigis kõikidele liiklejatele võrdsed teemaksud.  Majandusminister Juhan Partsi sõnul maksaksid Eestis selle kinni transpordiettevõtted, tulu oleks väike.

“Teekasutustasu kehtestamisel Eestis tuleb see kehtestada Euroopa Komisjoni regulatsiooni järgi kõikidele vedajatele ühetaoliselt,” selgitas Parts. “Selle tulemusena langeksid meie kolme aasta taguse uuringu järgi teehoolduskulud riigi jaoks 90 protsendi võrra, kuid need kulud lasuksid Eesti transpordiettevõtete õlul – Eesti veofirmad maksaksid selle summa teede kasutamisega kinni, sellega tõuseb Eesti ekspordi hind.”

Majandusministri sõnul pole võimalikke tulusid vaadates ka need märkimisväärsed – umbes 20 miljonit eurot aastas. “Arvestatava tulu teenimiseks peaksime teekasutusmaksu tõstma eriti kõrgele,” tõdes Parts.

Transpordi- ja logistikafirma DSV Baltikumi esinduse juhatuse esimehe Jaan Lepa seisukoht on ühene: “Oleme selgelt iga täiendava maksu vastu.”

Tema sõnul on valitsusel ka väga kindel seisukoht, miks seda tänaseks tehtud pole ega plaanita veel teha. “See ei too väga palju rohkem õiglust meie teedele,” selgitas Lepp.

“Raha hulk, mida välismaa vedajalt suudetaks korjata, oleks võrreldamatult väiksem kui see, mida Eesti vedajad hakkaksid maksma. Valdav osa Eesti teedel sõitvatest raskeveokitest on Eesti registris ja välismaistelt vedajatelt võimalik laekuv maksutulu oleks mitu korda väiksem kui Eesti vedajatele langev täiendav maksukoormus,” ütles ta.

Lepa hinnangul poleks lühiajaliselt teemaksul kindlasti mingit mõju. “Pikaajaliselt võib see võib-olla toimida, aga summad, mida korjataks, on statistika järgi liiga väiksed, et nendega saaks teede kvaliteeti oluliselt tõsta.”

Maksustatud teelõikude kasutuselevõtmine ei sobi Lepa arvates aga Eestile üldse “Suunata raskeveokid suhteliselt vähe arendatud kõrvalteedele oleks erakordselt liiklusohtlik,” väidab ta.

Sõiduautod ka maksu alla.  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kaalub oma keskpikas perspektiivis teedevõrgu maksustamise rakendamise ettepaneku esitamist seadusandjale, kui on selgunud teedesse investeerimise rahastuspoliitika Euroopa Liidu 2020. aastast kehtima hakkaval finantsperioodil. Euroopa Liidu algatus reguleerida ja ühtlustada teede maksustamist sisaldab endas ka plaani reguleerida maksustamise alused sõiduautodele.

Euroopa Komisjoni visiooni teekasutusmaksuga kohta on riik majandusminister Juhan Partsi sõnul seni kõhkleval seisukohal, kuna tulu oleks väike ja maksu pealt kannataks ennekõike Eesti eksport.

Kes maksab teehoolduse eest? Endise TTÜ professori Priit Wilbachi kalkulatsioonide järgi vajavad Eesti teed hoolduseks igal aastal 600 miljonit eurot.

Praegu laekub teehooldusse raha kütuseaktsiisi kogumise pealt ning riik eraldatab riigieelarvest sihtotstarbeliselt teede korrashoiuks eraldi raha. Summa fikseeritakse igaks eelarveaastaks eraldi.

Sellest rahast kümme protsenti läheb otse kohalikele omavalitsustele teehoolduskulude katmiseks – mida täpsemalt rahaga teha, seda võivad nad ise otsustada.

Kütuseaktsiisi pealt teenitud rahast läheb teehoolduseks 75 protsenti, ehk mullu teenitud 420 000 eurost hooldati teid 315 000 euro eest.

Üha populaarsemaks muutuvate elektriautode pealt aga kütuseaktsiisi ei maksta, tõdes Wilbach, teid kasutatakse aga samamoodi.

Välismaa masinad lõhuvad Eesti teid tasuta. Kui praegu maksavad Eestis registreeritud veokid paljudes Euroopa riikides sõitmise eest teemaksu, siis mujalt Euroopast läbi Eesti sõitvad veokid kasutavad siinseid maanteid tasuta. Kui nad siin ka ei tangi, ei jäta nad Eestisse sentigi tulu, kuid raskeveokid lõhuvad maanteid sellegipoolest.

Lisaks maksavad Eesti veofirmad üle 12tonniste veokite (harilikud lastiga raskeveoautod – toim) eest igas kvartalis 8–90 eurot raskeveokimaksu – olenevalt veoki tüübist. Seega maksavad praegu kogu Eestis toimuva teede kulutamise kinni kohalikud maksumaksjad ja veoettevõtted, kuigi majandusministeeriumi eksperthinnangu järgi läbib iga päev Eestit ligi 450 välisveokit.

Kui kõik need 450 veokit ostaksid Euroopa Liidu direktiivis ette nähtud 11eurose pileti teede kasutamiseks, oleks aastane tulu sellest vaid 2 miljonit eurot kodumaiste veokite tasutava ligi 20 miljoni kõrval.

 

Taust

Inimene tahab oma makstud raha eest ka reaalset tulemust

Tasuta tänavaid võetakse kui inimõigust, mida need tegelikult pole, nentis möödunud nädalal Tallinnas teemaksuteemalise ettekandega esinenud Viini Tehnikaülikooli professor Georg Hauger.Liiklejate nõusolek teekasutuse eest maksta sõltub lisaväärtustest, mis maksuga kaasnevad – vähem ummikuid, sujuvam liiklus, paremini hooldatud teed ning pidev raha laekumine riigieelarvesse, loetles Hauger.Austrias on aastane teemaks ühele autole 80 eurot ning teekasutusmaksudena kogutava tulu eest remondib riik igal aastal kiirteid 11 000 euro eest, väiksemaid maanteid 8000 euro eest ning linnatänavaid 3500 euro eest.Singapuris tõusis pärast teemaksu ehk ummikumaksu rakendamist keskmine ühenduskiirus  ühest kesklinna punktist teise jõudmiseks 17 km/h-lt 33 km/h-ni.Londonis hakkasid alguses ummikumaksu vastu sõdinud londonlased maksma autosõidu eest 2003. aastal. Tänu sellest laekuvatele investeeringutele ühistransporti ning jalgrattateede olulisse arendusse muutus maksu kehtsetanud linnapea Ken Livingstone ääretult populaarseks.Norras kehtestati teemaks kolmes linnas – Bergenis 1986, Oslos 1990 ja Trondheimis 1991. Eesmärk oli koguda raha infrastruktuuri arendamiseks. Oslos oli teekasutusmaksu vastu esmalt 70% elanikest, Trondheimis koguni 90. Kuid just teekasutuse eest kogutud maksude abil ehitati valmis Oslo linna alt läbi kulgev tunnel ning seejärel pikendati esmalt pilootprojektina kehtestatud maksu veel kümneks aastaks. Uue perioodi tulu eest arendati linna ühistransporti.Tallinnas kehtestati 1991. aastal vanalinna sissesõidu tasu, mida korjas munitsipaalettevõte Mints. 1992. aastal enne rahareformi maksis ­autoga vanalinna sõitmine viis rubla. 1997. aastal leiti, et maks pole seadustega kooskõlas ning see asendati tasulise parkimisega.

Allikas: teemaksukonverents

Hetkel kuum