Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriips peale riigifirmade kaudu spondeerimisele

    Nüüdseks on sponsorraha üle otsustamine Tallinna Sadamas kaasa toonud koguni kriminaaluurimise. Ühelt poolt oli see konflikt juba sisse kirjutatud stsenaariumi, kui Eesti Olümpiakomitee presidendiks saanud reformierakondlasest suurettevõtja Neinar Seli jäi edasi ka riikliku sadamafirma nõukogu esimeheks.

    Teisalt pole aga riigifirmadel ega riigi osalusega äriühingutel toimetuse hinnangul üldse vajadust spondeerimisega tegeleda. See tuleks lihtsalt lõpetada, et vältida hämaraid skeeme ja ebavõrdset kohtlemist.
    Puuduvad selged reeglid. Peamine põhjus on selles, et riigifirmade kaudu spondeerimise puhul puuduvad läbipaistvad mängureeglid, kuidas raha jagatakse. Seaduse järgi on paigas annetuste (maksuvaba) määr, ettevõte on omalt poolt võib-olla lisanud ka teatud üldise jaotuse valdkondade kaupa. Kuid konkreetne otsus, kes ja mitu lusikat sellest riiklikust meepotist saab, vormistatakse siiski kabinetivaikuses ja on suuresti juba enne paika pandud, kuna suurt rolli mängivad isiklikud sidemed taotlejate ja otsustajate vahel, varasemad kokkulepped jms. Seetõttu ei pidanud Neinar Seli isegi vajalikuks end esialgselt hääletamiselt taandada, kui Tallinna Sadamas otsustati EOKd toetada. Ilmselt ei pidanud ta seda oluliseks, sest asi oli juba enne otsustatud. Tõsi küll, hiljem võeti otsus tagasi, kui selle ümber suurem kära tõusis.
    Mõistagi on üks võimalus asuda seadusandlikult rangemalt reguleerima riigifirmade sponsorsummade jagamist. Kas või toetuse taotlemise n-ö riigihankelise korra kehtestamiseni välja. See oleks aga selge märk mõttetust üleadministreerimisest. Pealegi veel valdkonnas, mida ei saa kuidagi lugeda riigiettevõtete põhitegevuseks.
    Spondeerimine on paljuski seotud kultuuri ja spordiga ning riigifirmade tugi on olnud märkimisväärne. Nii võidakse selle lõpetamisele vastu seista argumendiga, et need valdkonnad jäävad vaeslapse ossa, kui (riiklikud) sponsorsummad kaovad. Siin võib ühiskondlikult oluliste organisatsioonide puhul kindlama rahastamise paika panna riigieelarvega. Samuti saavad organisatsioonid ise panna suurema rõhu eratoetajate leidmisele. Tööd võib olla sellega rohkem, aga konflikte ja avalikkuse kriitikat maksumaksja raha kulutamise pärast kindlasti märksa vähem.
    Paremgi variant. Näiteks EOK poolt vaadates oleks ju isegi kindlam, kui tema (sponsor)tulud oleksid samas suurusjärgus eelarvesse arvestatud, mitte ei sõltuks riigifirmade majandustulemustest. Isegi kui firma nõukogus on otsustajaks “omad poisid”, võib alati ette tulla ootamatusi. Siinkohal soovitame taas ­Selil ükskord ometi sadamafirma nõukogu juhi kohast loobuda ja täieliseks olümpiakomitee juhiks hakata. Uute mitteriiklike sponsorite kaasamine EOK rahastamisse on seejuures kindlasti väga hea väljakutse.
    Spondeerimise lõpetamisega läheb riigifirmadel kaotsi võimalus nõnda maksuvabalt annetada ehk makse optimeerida. See aga ei olegi riigifirmade tegevuse eesmärk, nagu seegi, et spondeerimine on hea moodus oma tuntust kasvatada. Kui Tallinna Sadama kasum on liiga suur, siis oleks meie majandusele märksa otstarbekam, kui vähendataks näiteks sadamatasusid. Praegused toetussummad ei kogune ju kusagilt mujalt kui sadamafirma klientide kukrust.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Pangad ootavad allkirja: BaltCapist varastatud miljonitele koidab kokkulepe
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.