Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Wazzap: sealihatootjad maitsetega mängida ei julge
Kuigi Eestis toodetakse sealiha isegi rohkem, kui sellele jagub kohalikul turul nõudlust, ei julge tootjad Eesti köögi alustalaga liialt eksperimenteerida, et mitte üha nõudlikumaid lihasööjaid ehmatada.
"Tarbijad ootavad tootjatelt vaheldusrikkust maitsetes, kuid tegemist on Eesti toidulaual eristaatuses tootega, millega eskperimenteerimisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik," rääkis Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor Triin Lõoke täna turunduskonverentsil Wazzap?.
"Eestlastel on üha suurem huvi madalama rasva- ja soolasisaldusega liha vastu ja samas ka liha päritolu ja koostisosade vastu. Tarbijad eelistavad kodumaist liha, sest see seostub nende jaoks värskuse ja usaldusega. Eriti suur huvi on tekkinud tarbijatel viimasel aastal kõrgema lihasisaldusega vorsti vastu," selgitas Lõoke.
Ka lihatööstuses kõiguvad tarbijate ootused tootjale nädala lõikes. Argiõhtutel hindavad lihatarbijad Lõokese sõnul kiirelt ja mugavalt valmistatavaid lihatooteid, kuid nädalavahetustel on inimestel rohkem aega ise süüa teha ning siis leidub poelettidel ka vähem valmistooteid ning rohkem lihatooteid ise küpsetamiseks ja maitsestamiseks.
Sealiha toodetakse 119 protsenti Eesti turu nõudlusest, seega on sealiha oluline Eesti ekspordiartikkel. Eelmisel aastal tarbis eestlane keskmiselt 31,7 kilo sealiha, mis on olnud viimastel aastatel langeva trendiga.
Esikohal troonivale sealiha tarbimisele järgnevad eestlaste toidulaual linnuliha 22,6 kiloga ja veiseliha 10,2 kiloga inimese kohta, mis on võrdses suurusjärgus Euroopa keskmise lihatarbimisega.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.