Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Regio kärbib Eestis tegevust

    Üle 20 aastat maakaarte välja andnud ja moodsal ajal ka geoinfosüsteeme arendav Regio loobub kasumita riigihangetest Eestis ning suunab tegevust üha enam välismaale, plaanides käibe kümnekordistada ja minna üle rahvusvahelisele nimele.

    Regio loobub ekspordipotentsiaalita tegevustest ehk kasumita tegevusaladest, peaasjalikult ­e-riigi hangetel osalemisest. See tähendab, et ­Regio lõpetab Eestis riigi tellitud tarkvaralahenduste tootmise, sealhulgas ametitele registrite tegemise, nagu on metsaregister või geoinforegistrid.
    Regio tegevjuht Ülo Säre ütles, et Regio pole kümne aasta jooksul riigihangetest kordagi raha teeninud. “Marginaalid on olematud, kuigi käivet on palju. Selle peale läheb auru rohkem, kui on tulemust. Üks meie konkurent ütles, et kui keegi on riigihanke võitnud, on ta juba kaotaja. Meie tegevusvaldkonnas peab see täiesti paika,” ütles Säre.
    Riigihangetest loobumine on osa Regio ümberstruktureerimisplaanidest. Selle asemel pööratakse rohkem tähelepanu välismaal mobiilipositsioneerimisteenuste arendamisele. “Tegeleme liiga paljude asjadega, pole fookust ja selle tõttu jäävad täitmata ettevõtte plaanid. Aasta alguses hakkasime tegevusi üle vaatama, kust võiks vähendada,” selgitas Säre.
    Moodne koondamine – outplacement. Ligi saja töötajaga Regios tähendab tegevusala lõpetamine pea 20-liikmelise meeskonna koondamist. Kuna tegemist on väärt tööjõuga, kirjutatakse lahkujatele soovituskirjad, et nad leiaksid väärilise koha konkurentide juures. “Rääkisime läbi ka ettevõtetega, et nad väärtuslikku tööjõudu käest ei laseks. Nad ei osanud sellele esialgu reageerida, kuid peagi hakkasid parematele tegijatele kümned pakkumised laekuma,” tõdes Säre.
    Lisaks riigihangetele lõpetas Regio ka mitme mobiilitoote tootmise, sest nutitelefonide peale­tungi tõttu on need muutunud üle-eelmise põlvkonna toodeteks.
    “Riigihangete juurde tuleme hea meelega kunagi tagasi, kui meil on pakkuda midagi, mida oleme välismaal juba katsetada saanud. Eesti inimestele on väga võõras mõte, et toome IT-lahendusi mujalt sisse. Inimesed on harjunud kuulma, kuidas Eesti e-teenuseid välismaal kasutusele võetakse, mitte vastupidi,“ sõnas Säre.
    Välismaal on Regio juba üle kümne aasta tegutsenud nime all Reach-U ning plaanib kaugemas tulevikus ka Eestis rahvusvahelist nime kasutama hakata. “Kui tõmbame Eestis nii palju kokku, et ekspordi osakaal jõuab 75 protsendini, tekib kahe nimega lõhenemine, hea oleks kõik tooted ühe brändinime alla koondada. Esialgu jätkame Eestis ikka Regio nime all,” tutvustas Säre plaane.
    Esimene masti abil positsioneerija. Regio toodete ja teenuste suurim edasimüüja maailmas on Ericsson, mis tähendab, et Regio tooted on Ericssoni hinnakirjas. Seega on enamik riike sattunud Regio kliendibaasi just tänu Ericssonile. Regio tegutseb praegu 22 riigis ning nende tooted jõuavad ligi 350 miljoni kliendini.
    Aastal 2000 oli Regio Ericssoni abil maailmas esimene firma, kes suutis positsioneerida mobiiltelefone mastide, mitte GPSi abil.
    See võimaldas näiteks vanematel jälgida, et lapsed ei kalduks kooliteelt kõrvale, või jälgida firmadel müügiagentide liikumist. Sama lahendust kasutati ka Eestis 2011. aastal hirmu külvanud kurikamõrvari tabamisel ning mujal maailmas civil warning’uks ehk ülikiireteks hoiatusteks, näiteks evakueerumiseks.
    Tänavu on Regio taas maailmas esimene – nüüd suudab ettevõte positsioneerida suurt hulka mobiiltelefone korraga, et jälgida masside liikumist. See võimaldab Säre sõnul selgitada välja näiteks lasteaialaste vanemate sihtgrupi – suuremat hulka inimesi, kes viibivad regulaarselt kaks korda päevas kümme minutit lasteaia territooriumil. “Mobiiliperaatoril on selline info nagunii olemas, meie oskame seda nüüd kasutada ja vastavalt regulatsioonidele ja võimalustele edasi müüa või töödelda,” täpsustas ta.
    Kosmoseplaanid. Regio eraldi tegevusvaldkond on arendustegevus kosmoses, isegi oma 2012. aasta tegevusaruande kujundas Regio kosmosekaardi stiilis. “Vaatame kosmosest alla ehk teeme satelliitidelt pilte ning võrdleme neid. Saame nii hinnata näiteks tormikahjustuste ulatust või öelda PRIA-le, et mõnda põldu polegi niidetud,” rääkis Säre.
    Säre tunnistab, et aastakümnetega on nende töötajaskonnas geograafia taustaga inimeste asemel tooni andma hakanud IT-spetsialistid, kuid Regio tegevuste märksõnaks on olnud alati “koordinaadid”, mis hoiabki Regiot IT-ettevõtteks muutumast.
    Firma välismaale minemise alustala on käibe kasvatamine. Praegu ligi 5 miljoni ­eurose aastakäibega firma loodab kasvada vähemalt 50miljoniliseks. “Kas selleks kulub viis aastat või rohkem, ei oska praegu öelda. Suuname tegevust välismaale, kuid üks on meie firmas vähemalt lähiaastatel kindel – Regio peakontor on Tartus,” rõhutas Säre.
    Lasteatlas Saksamaal hitt-toode
    Regio kohandas Eestis toodetud Lotte piltidega lasteatlase Saksamaal kohaliku tegelase järgi ümber ja lööb seal laineid. “Kontseptsioon seisneb selles, et kui vanemad sõidavad autoga mööda Eestit, saavad nad lastele tagapinki atlase anda, et ka nemad saaksid jälgida, mis akna taga toimub,” tutvustab Säre toodet. “Eestis oli atlase kaanel Lotte ja see müüs väga hästi. Otsustasime Saksamaal  proovida kohaliku tüdruku Petronellaga – ta on tegelane, kellest ilmus äsja raamat.“Regiol on lepingud neljas riigis, et hakata kohalike tegelastega lasteatlast tootma. “Mõtlesime, et Eestis võiksime ka järgmise atlase hoopis Petronellaga välja anda, ta sobib selleks hästi, selline ulakas tüdruk,” arvab Säre.Lotte lasteatlas sai 2009. aastal Prahas rahvusvahelisel turismikaartide võistlusel Tourmap kaartide-atlaste kategoorias esikoha.
     
    Mis on mis
    AS Regio
    Tegevusala: kaardid ja geoinfo, satelliitseire, asukohapõhised analüüsidAsutatud: 1990Omanik: Teet JagomägiKäive 2012. aastal 4,73 mln eurot, sellest 51% tuli väljastpoolt Eestit. Aastaga kasvas käive 28%, peamiselt välisriikides.Ärikasum 2012. aastal 62 295 eurot, aasta varasemaga võrreldes kasum neljakordistus.Töötajaid 2013. aasta alguses 110.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.