4. detsember 2013 kell 21:00

Tulevik on T- või V- kujuline. Guru hoiatus!

Teisipäeval hoiatas PIMCO fondi juht Bill Gross, et raha- ja eelarvepoliitika võimetus luua majanduskasvu võib viia T-kujulise ummikuni, kus nii vasakul kui ka paremal ­harul lõhkevad keskpankade õhutusel investorite ootuste ümbervaatamisel tekkinud mullid.

Lendava kotka pildiga illustreeritud PIMCO investeerimisuudiskirjas vaidleb Gross kõigepealt varahaldusfirma Vanguard asutaja Jack Boglega. Grossile ei meeldi Bogle idee, et aktiivselt juhitavad võlafondid ei ole mõistlikud. Bogle rääkis sellest Morningstaris, nimetades PIMCO-efekti millekski omalaadseks.

Gross kirjutas, et oma esimestel tööaastatel ­PIMCOs ei saanud ta aru Vanguardi ärimudelist, kus pakuti indeksifonde. Miks peaks enamik investoreid rahulduma kõigest turu tootlusega? Nüüd on muidugi vastus selge – investorid peavad soovima suurimat tootlust minimaalse riski juures. Peaaegu kõigis võrreldavates varaklassides on indeksifondid ja paljud börsil kaubeldavad fondid teinud paremat tööd kui enamik aktiivsetest fondijuhtidest – seda peamiselt väiksemate tasude tõttu.

Vanguardi veteran Bogle rääkis Morningstarile antud intervjuus, et võlakirjafondide puhul on seal ka üks suurkuju – Bill Gross.

“Ma ei ole kunagi liiga palju kiitmas, kuid tal on märkimisväärne tulemus. Päris uskumatu, kui sa suudad seda teha paari triljoni dollariga. Öelgem selle kohta Bill Grossi või PIMCO efekt,” ütles Bogle. Edasi jätkas ta, et ikkagi ei saa piisavalt head tootlust aktiivselt juhitavatest võlakirjafondidest, võrreldes võlakirjaindeksifondidega. “Vahe edukal aktiivselt juhitaval võlafondil ja indeksifondil on ehk mõni protsendipunkt aastas,” ütles Bogle. “See ei ole nagu aktsiates, kus mõni aasta võib vahe olla 15 või 20 protsendipunkti.”

Turukommentaatoreid pani Grossi värske investeerimiskiri hämmastama – kuidas fondijuht kiidab oma kommentaari esimeses osas 400 sõnaga konkurente!

Aktiivsed fondid ei ole halvad. Gross kiidab 2 triljoni dollarist PIMCOt, kus on aktiivne investeeringute juhtimine. Ta lisab, et on ka teisi aktiivse juhtimisega fonde, mis ei vääri vaid investorite kindlust, vaid ka nende dollareid. Ta annab oma kõrgeima tunnustuse Bridgewateri Ray ­Daliole, GMO Jeremy Granthamile ja nende meeskondadele, kelle mahukatele analüüsidele on Grossi laual oma nurgake. Igaüks läheneb aktiivsele investeerimisele erinevalt – Dalio keskendub võimenduse võtmisele ja mahalaadimisele, Grantham aga enamiku varaklasside ajaloolise keskmise tootluse poole tagasipöördumisele.

Kuid ei Vanguard, PIMCO, Bridgewater ega GMO ei ole avastanud rohtu kõiki tabanud külmetuse vastu.

“Meie tootlus valmistab meile mõnikord frustreerivalt kaua peavalu,” kirjutas Gross. “Meie firma teeb vigu, isegi kui Vanguardi puhul on indeksimantra olla täielikult investeeritud ülehinnatud turul.”

“Mida võib tulevik meie eest varjata?” küsib Gross. “Mis meid hoiab öösel üleval? Jagan mõtteid, mis mind ja Mohamedi (El-Eriani) hoiavad öösel üleval. Mohamed, kes lõi “uue normaalsuse” väljendi Lehman Brothersi järgse maailma kohta, keskendub nüüd T-kujulisele investeerimistulevikule, kus turud lähenevad teadmata ajahetkele, kus mullid võivad hakata lõhkema paremal või vasakul kõrge finantsvõimendusega maailma eelarve- ja rahapoliitika negatiivsete mõjude tõttu.”

Grossi sõnul oli Mohamedi T pigem kirjeldav kui kujundlik, nagu ka “uue normaalsuse” kontseptsioon, mis võib saada lähema paari kuu või aasta jooksul üldaktsepteeritavaks terminiks.

“Jättes kõrvale finantsaatomipommi Lehmani, näeb meie stsenaarium ette, et turud avastavad, et rahapoliitika kuningatel ja kuningannadel ei ole riideid seljas ja investorid hakkavad ­aegamööda lahkuma ajaloolistest varaklassidest, tunnistades ebapiisavaid tootlusi, võrreldes kasvanud riskidega,” jätkas Gross. “Tegelikult võib T olla rohkem laialisirutatud kotkatiibade ehk V moodi.” Ta lisas, et reaktsioon Föderaalreservi aprillikuise liiglikviidsuse vähendamise jutule oli hea näide selle kohta, mis võib varatootlustel ees seista.

Keskpanga mõru ravim. USA keskpanga uus juht Janet Yellen pakub ravimit, mis kindlasti ­sisaldab negatiivset reaalintressimäära. See annab võla- ja aktsiainvestoritele põhjuse peatuda, selle asemel et keskenduda ajaloolisele peamiselt kapitali kasvult tulnud kogutootluse potentsiaalile.

Üle maailma aktsiainvestorite mantraks kujunenud küsimus, mis valikuid meil veel peale aktsiate on, räägib rohkem meeleheitest kui loogilisest mõtlemisest.

“Väikeinvestori standardmenüüs on kvaliteetvõlakirjad, rämpsvõlakirjad ja aktsiad,” ütles ta. Institutsionaalsed investorid on ka alternatiivsetes varades ja riskifondides. “Paraku põhinevad kõik need varade kunstlikud hinnad kunstlikult madalatel intressimääradel.”

“Kõik investorid mängivad ohtlikku mängu, mis põhineb meeleheitlikul panustamisel odavale finantseerimisele ja kunstlikult madalatele intressimääradele, et saavutada majanduskasvu,” ütles Gross. “USA, Jaapani, Euroopa ja Briti keskpank näitavad maailma finantsturgudele ees­kuju, öeldes investoritele, et neil puudub alternatiiv riskantsematesse varadesse investeerimisele või võimendusega kvaliteetvarade ostule. Teil ei ole teist valikut, näib nende poliitika ütlevat. Hakake juba ära harjuma negatiivsete reaalintressimääradega, liikuge riskispektris edasi ja selles protsessis aitate reaalmajandust ravida.”

“Kui rahapoliitika ja eelarvepoliitika ei suuda esile kutsuda majanduse reaalset kasvu, millega turud arvestavad, siis investorid nagu PIMCO, Bridgewater ja GMO, hakkavad eelistama vähemale riskile orienteeritud väljarände mugavusi,” ähvardas Gross. “Sügaval keskpankade analüüsimeeskondades on modelleerimatu hirm – kuidas toetab nullintressimäära poliitika Dow ­Jonesi tööstuskeskmise 16 000punktist taset, kus aktsiate tõus hakkab vaikselt hoogu kaotama, kui reaalmajandus ei suuda jõuda orbiidile, seda isegi koos nullintressimäärade ja üliagressiivse raha­poliitikaga.”

Kõrvakiil. PIMCO põhivaade on, et USA keskpank hoiab baasintressimäärad stabiilsed 2016. aastani või kauem. Kuigi see ja kaasnev lõtv rahapoliitika võib olla vaid rikkusi ümber jaganud, mitte seda loonud (riisunud säästjaid rekapitaliseerides panku ja rikastanud USA elanikkonnast rikkaimat 1%), paistab Yellen seda poliitikat jätkavat. Ülilõtva rahapakkumist ei vähendata enne tööpuuduse langust 6,5 protsendile ja inflatsiooni tõusu 2 protsendile.

“Ülevõimendatud majandused ja nende finantsturud peavad mingil ajal maksma kõrget hinda ja saama kõrvakiilu,” ütles Gross. “Meie PIMCOs valmistume selleks ja loodetavasti lööme teel sinna Vanguardi (indeksifondide) tootlusi.”

Hetkel kuum