Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bonnieri preemiat väärt loo andmed kõigile näha

    Eile premeeriti Bonnieri uuriva ajakirjanduse tiitliga Eesti Ekspressi ajakirjanikud Dannar Leitmaa ja Margus Järv, kes avastasid ­Reformierakonna sisevalimistel toimunud häälte­varguse.

    “Kui vaadata, milline tagajärg sellel meie lool oli, et Ojuland lendas välja ja mässab nüüd edasi, see lugu on ikkagi poliitmaastikku muutnud,” ütles värske Bonnieri preemia laureaat Margus Järv vahetult pärast auhinna kättesaamist. Koos ­Dannar Leitmaaga avastasid nad andmeid analüüsides, et Reformierakonnaga äsja liitunud vanainimesed andsid erakonna sisevalimistel e-hääli, mis tegelikult olid võltsitud. Lugu “Kes reformierakondlastest varastas vanainimeste e-hääli?” ilmus mullu 30. mai Eesti Ekspressis.
    “Kui õudseks mürgliks läks ja presidendi juures oli vastuvõtt, kuhu kutsuti kõikide erakondade juhid, siis tuli Janek Luts minu juurde ja ütles, et Bonnier on nüüd käeulatuses. Siis ma jälgisin terve aasta, mis muudes lehtedes ilmub ja kui Kärdil (Anvelt – toim) tuli dopingulugu välja, siis ma ütlesin talle, et vaata, et sa mu Bonnieri ära võta,” naeris Leitmaa.
    Tänu ora eest. Loo idee tuli autorite sõnutsi kolleegilt Tarmo Vahterilt, kes soovitas uurida, mis toimub erakonna sisevalimistel. “Suured tänud Tarmo Vahterile, suured tänud Hans Luigele, kes ütles, et seda ei tohi sinnapaika jätta. Me leidsime selle mustri üles ja küsisime inimeste käest, kas see on normaalne, et mingid vanad inimesed on äsja erakonda astunud ja e-hääletavad oravavõrgus. Mõned inimesed ütlesid, et see on normaalne. Õnneks Hans Luik hoidis nii-öelda ora tagumikus ja käskis toimetajatel asja edasi ajada.” rääkis Järv. Ta meenutas, et teema seisis pikalt, enne kui ükskord töösse võeti ja ka siis ei oodanud keegi, et see võib nii suureks paisuda.
    Kahekordne Bonnieri preemia võitja, Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter leidis, et tegemist oli väga hea looga, mis oli igati võitu väärt. “Kui üks erakond on olnud võimul 99. aastast peale ja siis ajakirjandusliku tööga tuleb välja, et selleks, et selle erakonna juhtkonda saada, toimub sisevalimistel võltsimine, siis minu meelest see on ühiskondlikult oluline,” märkis ta.
    “Üks oskab ja teised ei oska.” Postimehe pea­toimetaja Mart Luik kiitis nominentide taset ja leidis, et võidulugu on hea näide sellest, kuidas kõikidele kättesaadavate andmete põhjal on võimalik teha väga oluline avastus. “Väga palju lugusid sünnib ju nii, et oponent tuleb ja sosistab. Siin ei sosistanud keegi, peamine info kaevati välja ise ­oskuslikult arvutiteavet töödeldes ja see on kindlasti tunnustamist väärt. Kõigil on numbrid võrdselt käes, üks oskab ja teised ei oska – see on see kvaliteet,” ütles Luik.
    Preemia üle andnud Hans-Jacob Bonnier peab auhinda väga oluliseks sõnavabaduse ja demokraatia säilimisel. “Demokraatliku ühiskonna põhialus on sõnavabadus. Kui sa tahad, et oleks sõnavabadus, on sul vaja uurivat ajakirjandust.”
    Majandusraskused ei tohiks tema hinnangul olla põhjus, miks uurivasse ajakirjandusse vähem panustada. “Uuriv ajakirjandus on kvaliteet. Kui sa tahad, et inimesed su toote eest maksaks, on sul ­vaja kvaliteeti. Ma arvan, et see on see, mida inimesed tulevikus tahavad, kui nad maksavad veebiajakirjanduse eest.”
    Lisaks Eestile annab Bonnieri grupp uuriva ajakirjanduse preemiat välja ka Soomes ja Rootsis. Teistes gruppi kuuluvate ettevõtete riikides ei ole see seni võimalik olnud, sest žüriisse pole õnnestunud kaasata ühe riigi kõikide suuremate väljaannete esindajaid.
     
    Tasub teada
    Bonnieri preemia
    Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev 1995. aastast väljaantav uuriva ajakirjanduse preemia, suurus 40 000 Rootsi krooni.
    Žürii: EALLi tegevjuht Mart Raudsaar (esimees), Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Postimehe peatoimetaja asetäitja Merit Kopli, Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik ja ­Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankler.
    Nominendid:Kärt Anvelt, Eesti Päevalehes ilmunud lugu “Dopinguarsti ülestunnistus: varustasin Eesti sportlasi kasvuhormooni ja EPOga”. Avalikustati spordiarst Vitali Bernatski ülestunnistus, et mees varustas aastaid Eesti tippsportlasi ja -treenereid dopinguainetega. Juhtumi ­uurimiseks loodi spetsiaalne komisjon. Nii ulatuslikku dopingukahtlust pole varem Eesti sportlaste puhul olnud.Koit Brinkmann, Äripäevas ilmunud artiklid, milles ajakirjanik avalikustas info, mida Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja prokuratuur olid kiivalt varjanud. Seetõttu otsis Koit Brinkmann infot Šveitsi kohturegistrist, kust selgus, et Edgar Savisaarel on Šveitsi pangas perefondiks nimetatud pangakonto, millest avalikkus ei teadnud midagi.Margus Järv ja Dannar Leitmaa, Eesti Ekspressis 30. mail ilmunud artikkel “Kes reformi­erakondlastest varastas vanainimeste e-hääli?”. Ajakirjanikud paljastasid Reformierakonna sisevalimistel toimunud pettuse, mistõttu eurosaadik Kristiina Ojulandi erakonnast välja visati.
    Varasemad võitjad:1995 Tarmo Vahter (EE)1996 Enno Tammer (PM)1997 Kaja Koovit,Väinu Rozental (ÄP)1998 Kärt Karpa (EPL)1999 Peep Sooman (ÄP)2000 Taivo Paju (PM)2001 Anneli Ammas (EPL)2002 Mihkel Kärmas (EE)2003 Sulev Vedler (EE)2004 Birgit Püve (EE)2005 Peeter Raidla (ÄP)2006 Kadi Heinsalu (ÄP)2007 Krister Kivi, Janar Filippov (EE)2008 Tarmo Vahter (EE)2009 Piret Reiljan (ÄP)2010 Tuuli Koch (PM)2011 Rasmus Kagge, Mihkel Kärmas (ERR)2012 Piret Reiljan (ÄP)
     
    Üks küsimus
    Miks Postimees ühtegi tööd ei esitanud?
    Mart Luik, Postimehe peatoimetajaSee esitamise protseduur oli natukene enne minu aega, ma räägin veidi teiste eest, aga ma saan aru, et see oli mingis mõttes teadlik karmilt enesekriitiline hoiak. Me ei pidanud oma tükke piisavalt väärikaks. Toimetuse juhtkond arvas, et ei ole mõtet Postimehe lihtsalt suure tiraaži, populaarsuse ja hea turupositsiooniga minna upitama mingit lugu või materjale, mis seda tol hetkel väärt ei olnud. Loomulikult me kavatseme kõike parandada ja järgmisel aastal kohe kindlasti leiame sellist väärtuslikku materjali. Selle nimel me teeme praegu kõvasti tööd.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
USA aktsiaturg lõpetas päeva väikeses miinuses
USA aktsiaturg langes teisipäeval kolmandat päeva järjest, kui investorid ootavad juba detsembrikuu Föderaalreservi istungit, mis näitab, millisel määral Föderaalreserv aeglustab intresside tõstmise tempot. Nafta hind teisipäeval kerkis, kui investorid eeldavad, et Hiina lõdvendab Covidi levikust tingitud liikumispiiranguid, mis tooks nafta nõudluse suuremalt tagasi, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg langes teisipäeval kolmandat päeva järjest, kui investorid ootavad juba detsembrikuu Föderaalreservi istungit, mis näitab, millisel määral Föderaalreserv aeglustab intresside tõstmise tempot. Nafta hind teisipäeval kerkis, kui investorid eeldavad, et Hiina lõdvendab Covidi levikust tingitud liikumispiiranguid, mis tooks nafta nõudluse suuremalt tagasi, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.