Eestit teatakse maailmas aina rohkem

Võib öelda, et töö on vilja kandnud, sest Eesti kohta teatakse üha rohkem. Kindlasti on kaasa aidanud seegi, et iga nn rahvadiplomaat võib instituudist võtta viis Eesti kohta käivat bukletti, et neid maailma minnes huvilistele jagada.

Kui algul tegutses instituut kaugematest kohtadest Helsingis, siis praeguseks on esindus olemas ka Budapestis, lisaks on laiendatud tegevushaaret – koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on algatatud mahukas keeleõppe programm. Eestist saadetud või kohalikud lektorid õpetavad keelt kümnetes maailma ülikoolides ja Eesti kogukondades.

Funk märgib, et instituudi tegevusaja jooksul on riik ja ühiskond pidevalt arenenud ning sestap ka eesmärgid muutunud. Mitmete saatkondade juures tegutsevad nüüd kultuuriatašeed, riigi esindamise ja tutvustamisega tegeleb välisministeerium, mis avaliku diplomaatia ühe osana kasutab samuti oma igapäevases töös kultuuri kommunikatsiooni. Kultuuri kõrval on Eesti tutvustamisel esile kerkinud praktilised teemad ja suurema kommunikatiivse tulejõuga agentuurid, märgib Funk.

Juba 1999. aastast on instituut andnud välja lühikest, aga endiselt elujõulist bukletti “12 küsimust Eesti kohta”. Selles vahendatakse kogu tavapärane baasinformatsioon Eesti kohta kerges ja väljapeetult eneseiroonilises vormis. Väikeste muudatustega tutvustavad need tekstid endiselt maad nii välissaatkondades, messidel kui ka vähem ametlikes kohtades kokku 14 keeles. On eurooplasi, kes mäletavad bukletti aastate tagant, samas haaravad teksti nüansse ka inimesed Aasia kultuuridest. Rahvadiplomaatilise algatusena võib iga soovija kuni viis eksemplari instituudi kontorist kaasa võtta ja huvilistele jagada. Eesmärk pole kahe kaane vahele pidama jääda. Koostöös Balti filmi- ja meediakooliga on kavas teha “12 küsimuse“ põhjal koguni lühifilmid.

Loe artiklit edasi ajakirjast Kaja. Tellijad saavad ajakirja lugeda ka veebis: http://kaja.aripaev.ee

Autor: Kaire Uusen, Ave Lepik