• OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • 19.03.14, 12:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsi plaanib pensionisüsteemis reforme

Rootsi plaanib muudatusi reeglites, kuhu pensionifondid oma varasid võivad investeerida.
"Tulemas on suured muutused," ütles Rootsi finantsturgude minister Peter Norman agentuuri Bloomberg vahendusel. "Suurenevad võimalused investeerida börsil noteerimata firmadesse ja näiteks infrastruktuuriprojektidesse, mis on hea pikaajaliste säästude jaoks."
Plaan on osa suuremast Rootsi pensionisüsteemi reformist, mille raames on praegune koalitsioon ja suurim opositsioonipartei sotsiaaldemokraadid välja pakkunud ka riiklike pensionifondide arvu vähendamise viielt kolmele, et kulusid kokku hoida.
Samuti tahetakse leevendada reegleid, mis on praegu võimaldanud fondidel noteerimata ettevõtetesse investeerida vaid 5% varadest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Investeerimisreeglid ei luba investeerida toorainetesse ning piiravad investeeringuid valuutariskiga seotud varadesse. Vähemalt 30% varadest tuleb investeerida madala riskiga võlakirjadesse.
Kokku on Rootsi niinimetatud AP fondides varasid 1,1 triljonit Rootsi krooni. Viimasel kümnel aastal on nominaalne tootlus kulude järel 6,5-7,2%.
Täpsem reformiplaan selgub pärast septembris toimuvaid parlamendivalimisi ning uus struktuur koos uute reeglitega tahetakse käivitada 2016. a esimesel poolel, ütles Bloombergile Rootsi rahandusministeeriumi pressiesindaja.
"Viimasel 15 aastal ei olnud nii palju infrastruktuuri fonde ja infrastruktuuri projekte, kuhu investeerida," ütles Norman. "Usume ja püüame selle poole, et reformidega muutub fondida haldamine odavamaks ja pensionärid võidavad."
Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab pensionifondide tippjuhtide kõrgetest töötasudest. Tegevjuhtide palgad jäävad vahemikku 3,09 miljonit kuni 3,98 miljonit Rootsi krooni (349 500 - 450 220 eurot) aastas. Võrdluseks oli Rootsi keskpanga juhi aastapalk 2012. aastal kaks miljonit Rootsi krooni (226 000 eurot).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 15 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele