Eile ilmus Äripäevas Leon Glikmani arvamuslugu, kus autori sõnul on süüteomenetluses tekitatud kahjude hüvitamise eelnõu praegusel kujul küüniline. Glikman kirjutab, et eelnõu on ebaõiglaseim suure sissetulekuga isikute suhtes: kutse- ja majandustegevus halvatakse ja tulu jääb saamata, ent riik selle eest piisavalt ei vastutust ei võta. Glikman lisas, et  eelnõu võimaldab riigi poolt kahju hüvitamist kitsastel juhtudel nagu vahistamine, kinnipidamine, elukohast lahkumise keeld, ametist kõrvaldamine, varapiirang ja ebamõistlik menetlusaeg.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ütles, et Glikman on oma arvamuse kujundamisel lähtunud menetluskahjude eelnõu varasemast tööversioonist. Pärnamäe sõnul võimaldab põhiseaduskomisjoni poolt algatatud eelnõu maksta hüvitist mitte üksnes artiklis nimetatud juhtudel, vaid ka siis, kui süüteomenetlust läbiviiv asutus on süüliselt rikkunud kriminaal- või väärteomenetluse seadustiku reegleid.

"Artiklis viidatud hüvitise maksmise piiranguid kohaldatakse üksnes siis, kui süüteomenetlus on läbi viidud õiguspäraselt, kusjuures kõikidest hüvitise piirmääradest on menetlejal võimalik üksikjuhul õiglase tulemuse saavutamiseks kõrvale kalduda," ütles Pärnamägi.