Üldpilti Euroopa kiduvast majandusest see paraku paremaks ei tee, kuid mõnevõrra suuremana näitab see Euroopa riikide SKPd küll, kirjutab ajakiri the Economist.

Näiteks Saksamaa SKP on selle rehkenduse järgi 3,3% suurem. USA tegi ümberarvestuse läinud aastal.

Suurim muutus SKP ümberarvestuses tuleb teadus- ja arendustegevuse (T&A) ümberklassifitseerimisest investeeringuks, mille tulemusel SKP nüüd kasvab. Suurte T&A kuludega Soomes tõstis ümberklassifitseerimine 2010. aastal SKP taset 4%. Lõuna-Euroopas muutus nii suur ei ole - T&A kulude uuest määratlusest kasvab SKP ca 1-2%.

Uues arvestuses läheb majandustegevusena arvesse ka prostitutsioon, narkokaubandus, sigarettide ja alkoholi salakaubandus, kuid väga suurt kasvu siit ei terenda. Nii pole vaja punastada, nendib Economist. Täiendust saab SKP ka uute andmete lisamisest ning nende kogumise ja koondamise täiustamisest.

Ümberarvestamine on oluline, kuna SKP järgi rehkendatakse nii ELi liikmesriikide panus ELI eelarvesse kui sealt saadavad toetused. Suhtarvuna SKPsse arvestatakse eelarvedefitsiiti ja riikide võlakoormat. Suurem SKP vähendab näiteks Prantsusmaa võlataset SKPsse 1,6 protsendipunkti võrra. Igast piskustki on abi, nendib Economist.