Investori parim rünnak on kaitse?
Suured riigid on kaitsekulusid vähendamas, kuid sel aastal on geopoliitilised sündmused tõstnud kaitsetööstusfirmade aktsiaid.
Maailm pole praegu nii turvaline, nagu see oli mõne aasta eest, ja seda tõestavad nii suurenenud pinged Lähis-Idas kui ka Venemaa õõnestustegevus Ukrainas. Riigid tajuvad geopoliitilisi ohte üha rohkem. See omakorda on täitnud ka kaitsetöösturite taskuid, kes vaatamata riikide eelarvekärbetele loodavad paremaid päevi.
Kuigi kaitsetööstus on nii Mandri-Euroopas, Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides kannatanud eelarvekärbete tõttu, võib tunneli lõpus koita valgus. Kaitseanalüütik Howard Wheedon ütles Briti väljaandele This is Money, et sõjatööstus on eelarvekärbetega kohanemas. “See tuleb sügavate eelarvekärbete tsüklist välja väiksemana, konkurentsivõimelisemana ning suurema hulga toodete ja teenustega,” ütles Wheedon. “Järgmise viie aasta väljavaade on kaitsetööstusele tugev.”
Maailma suurim tõmbub koomale. Tõsi, märtsi rekordkõrgest tasemest on USA kaitsetööstuse aktsiad langenud umbes 3 protsenti ja seda vaatamata kasumiprognooside tõstmisele. USA kaitsetööstusfirmade Lockheed ja Northrop kasum oli teises kvartalis üle ootuste hea ning mõlema ettevõtte aktsiad kauplevad praegu rekordkõrgel. Raytheoni aktsia on langenud juuli tasemele. Ettevõte teatas teise kvartali kasumist, mis vastas analüütikute ootusele, ning säilitas praeguse väljavaate.
USA kaitsekulud vähenevad eelarvest 1 protsendipunkt aastas. Sel aastal moodustavad kaitsekulud USA eelarvest 22%, järgmisel aastal 21%, ülejärgmisel 20%. USA kaitseminister Chuck Hagel soovib vähendada USA vägede suurust aastaks 2017 umbes 13 protsendi võrra. Kongress peab selle veel heaks kiitma.
Briti vägedel on käsil samasugune muutus. Aastaks 2018 tahetakse vähendada brittide armee suurust 20 protsendi võrra. Praegu kulutavad maailmas ülekaalukalt kõige rohkem kaitsetööstusele Ameerika Ühendriigid. Järgnevad Hiina, Venemaa ja Suurbritannia.
Eelmisel aastal ulatus Suurbritannia turva- ja kaitsetööstuse eksport 16 miljardi euroni. Sellest 12,5 miljardit oli kaitsetööstuse eksport. Umbes 55 protsenti sellest läks Lähis-Idasse, 23 protsenti Põhja-Ameerikasse ja 10 protsenti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda.
Huvitavad ettevõtted. Kaks aastat tagasi kukkus läbi Briti kaitsekontserni BAE Systemsi ja Euroopa kaitsetööstusgigandi EADS (praegune Airbus) ühinemine ning nüüd seisab BAE Systems silmitsi riikide kaitsekulude vähendamisega. Investeerimisfirma Westhouse Securities’i analüütik Harry Breach on andnud BAE aktsiale müügisoovituse ja seda eelkõige maailma politseiniku USA kaitsekulude vähendamise tõttu.
BAE esimese poolaasta tellimuste arv oli väikseim alates 2006. aastast, kui ettevõtte hakkas tellimusi vastu võtma. Breachi hinnasiht BAE aktsiale on 360 penni, mis on 90 penni vähem sellest, kus aktsia eelmisel nädalal kauples. Samas on Hispaania investeerimispank Espirito Santo Investment Bank kaitsetöösturi väljavaadete suhtes optimistlikum, kuna aktsiale on antud ostusoovitus koos 510pennise hinnasihiga. Espirito analüütiku Ed Stacey sõnul on aktsial pärast müüginumbrite kukkumist suur tõusuruum.
Bloombergi küsitletud 27 analüütiku keskmine hinnasiht BAE aktsiale on 441 penni. Üheksa analüütikut soovitab aktsiat osta, 14 hoida ja 4 müüa. Selle aasta algusest on BAE aktsia Londoni börsil tõusnud ligi 4 protsenti.
Teine huvitav ettevõte Suurbritannias on 80aastase ajalooga Cobham, mis hakkas mõni aasta tagasi oma äritegevust kaitsekulude vähendamise tõttu teistesse valdkondadesse suunama.
Investeerimisfirma Investec Securitiese analüütik Rami Myerson andis siiski Cobhami aktsiale müügisoovituse ja aktsiasihiks 290 penni. Myerson näeb ettevõttele vaatamata laiemale tegevusalale siiski kasumi ja käibe langust. Möödunud nädalal kauples Cobhami aktsia 300 pennil. Aasta algusest on Cobhami aktsia Londoni börsil umbes 10 protsenti tõusnud.
Investorid usuvad kaitsetööstusesse. Kaitsetööstuse tähtsus on praeguste geopoliitiliste sündmuste taustal kasvanud. Samas on suurimad riigid tellimusi eelarve defitsiidi vähendamise tõttu tasapisi kahandamas. Kas ja kuidas võib olukorda muuta USA presidendi Barack Obama üleskutse võtta Eestis eeskuju ja kulutada 2% SKPst kaitsele, on veel vara öelda.
Kuid investorite käitumisest võiks järeldada, et oodatakse sõjatööstuse buumi, sest nad on Ukraina ja Lähis-Ida sündmuste taustal ostnud kaitsetööstuse aktsiaid. Siiski võib olukord sama kiiresti ka muutuda: kui konfliktid hajuvad, võivad ka aktsiad kukkuma hakata.