Iduloojad nopivad vilju

“See on väga selge signaal Eesti ühiskonnale ja Eesti noortele, et ühtepidi tasub olla insener ja ettevõtja. Teistpidi riigivalitsejatele, et Eestis tasub panustada inseneriteadusele. See on minu hingeline, emotsionaalne reaktsioon,” kommenteeris GrabCADi suurtehingut ettevõtte esimene investor Marek Kiisa.

Ta lisas, et tal on tõeliselt soe tunne, mõeldes, kuidas Eesti on ehitanud üles maailma suurima inseneribüroo.

Mõlemale vajalik tehing. GrabCADi kaaslooja ja juht Hardi Meybaum ütles, et mõlemad firmad olid oma arengus sattunud sinnamaale, kus tarkvara ja riistvara ristuvad. “Me oleks hakanud arendama tooteid, mida Stratasys oleks arendanud, ja vastupidi. Kuna teeme tehingu praegu, on palju sünergiat,” märkis ta.

Samal ajal on Stratasys teinud võimast kasvu. Ettevõte plaanib tänavu mahtu üle 50 protsendi kasvatada.

Noteeritud Nasdaqil. Stratasys Ltd. on USA Nasdaqi börsil noteeritud ettevõte, mis valmistab 3D-printereid. Ettevõte loodi 1989. aastal ning börsil on firma olnud alates 1994. aastast. Möödunud aastal ulatus käive 484,4 miljoni dollarini, puhaskasum oli 82 miljonit dollarit. Selleks aastaks prognoosivad analüütikud käibeks 760 miljonit dollarit, kasumiks 120 miljonit dollarit.

Stratasysi aktsia lõhkes koos teiste 3D-printereid tootvate ettevõtete aktsiate mulliga aasta esimeses pooles. Teisel poolaastal on Stratasysi aktsia suutnud kaotust vähendada ning on aasta algusest 10% miinuses. Ettevõtte turuväärtus on 6 miljardit dollarit, selle tegevjuht on David Reis.

Eile avanes Stratasysi aktsia pärast ostutehingu avalikustamist 120,80 dollaril ehk ligi 0,6 protsenti alla oma esmaspäevast sulgemishinda. Stratasysi aktsia on viie aastaga tõusnud umbes 17 dollarilt üle 120 dollari.

Plaanis uued projektid

Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa oli kindel, et GrabCAD ei jää nendele investoritele ja ettevõtjatele viimaseks ettevõtteks, mille nad on loonud, ning teenitud kapital on aluseks mõne uue üleilmse ettevõtte loomiseks.

Oma tulevikuplaanidest rääkides tunnistaski GrabCADi looja ja juht Hardi Meybaum, et tal on plaanis järgmise aasta teises pooles välja kuulutada üks Eestiga seotud projekt. “Ma arvan, see on Eestile äärmiselt huvitav,” jäi Meybaum oma plaanidest rääkides salapäraseks.

Arengufond omakorda jätkab Konsa sõnul Eesti firmade müügivõimaluste otsimist. “Milline see järgmine on , eks näeb, praegu ei oska öelda,” nentis ta.

Investor: GrabCADile järgnevad teised

GrabCADi esimene investor Marek Kiisa prognoosis, et see tehing ei jää viimaseks.  “Arvan, et lähiajal tuleb avalikuks veel mitu tehingut Eesti ettevõtjatega, kes osaliselt on Eestist juba ära läinud, kuid osa on Eestis. Mina näen väga selget positiivset arengut, sest meie haridussüsteem toetab väga edukalt insenerioskusi. Kuna Eestil on IT-imago, tasuks sellega üha enam pilti tulla,” lausus ta.

 

Mis on mis

GrabCAD

2010. aastal loodud GrabCAD arendab inseneridele suunatud CADi tarkvara. CAD on toodete, hoonete, masinate ja seadmete kujundamine arvuti abil.Eesti idufirma on teinud inseneridele üle kogu maailma kättesaadavaks pilves paiknevad 3D CADi koostöö­lahendused ning tööriistad.GrabCADil on rohkem kui 1,5 miljonit kasutajat, kel on ligipääs avalikule CADi-failide kogule ning võimalus olla ühenduses inseneridega üle kogu maailma.

 

Taust

Kes uskusid GrabCADi edusse?

Enne eile avalikuks tulnud müügitehingut sai Eesti idufirma GrabCAD investoritelt kokku ligikaudu 11,3 miljonit eurot.GrabCAD on olnud väga edukas raha tõstmisel, olles investeeringute kogumahult Eestis teine idufirma TransferWise’i järel.

Kuid kes olid need investorid, kes suurtehingust võidavad?

2010: Arengufond ja Astrec Invest – 260 000 eurotKui aga ajas tagasi minna, siis 2010. aastal asutatud GrabCAD sai oma esimese investeeringu samal aastal, kui Arengufond ja Marek Kiisale kuuluv Astrec Invest panustasid idufirmasse 260 000 eurot. Tookord ütles Kiisa, et nägi GrabCADis uut ja innovatiivset tööriista, millest tundis insenerina omal ajal puudust.

2011: Seedcamp – 50 000 eurotEsimene välisinvesteering tuli Euroopa kiirendist Seedcamp, kus GrabCAD oli Londonis üks 2011. aasta kolmest võitjast. Kiirendi panus oli 50 000 ­eurot. Uudisest teada andes ütles GrabCADi üks asutajad ­Hardi Meybaum, et Seedcamp on ­aidanud idul leida ­Euroopas ja USAs kontakte ning uusi strateegilisi partnereid.

2011: TechStars – 9000 eurotMõni kuu pärast Seedcampi võitu valiti GrabCAD USAs Bostoni kiirendi TechStars inkubaatorisse. Meybaum hindas, et ameeriklaste kiirendi abil toetavad GrabCADi parimad mentorid Bostoni lähistel ja seal viibimine aitab idul võita osa USA inseneri- ja tööstusturust. Inkubaatorist sai ettevõte 9000­eurose ­rahasüsti. Bostonisse loodi ka ettevõtte peakontor.

2011: riskikapitaliettevõtted Matrix Partners, Atlas Venture, NextView Ventures ja ingelinvestorid John ­McEleney, Alex Ott, Angus Davis, Jon Stevenson – 880 000 eurotEsimene rahvusvaheline investeerimisring turgutas GrabCADi 1,1 miljoni dollari ehk 880 000 euroga. Meybaum ütles siis, et raha läheb tegevuse laiendamiseks ja töötajate palkamiseks. Jon Stevenson on praegu GrabCADi asepresident tehnoloogia alal.

2012: Matrix Partners ja Atlas Venture – 3,3 mln eurotVarem juba GrabCADi panustanud riskikapitaliettevõtted süstisid idusse 3,3 miljonit eurot. Meybaum selgitas siis, et selles ringis otsustati mitte kaasata uusi investoreid. Investeering plaaniti peamiselt kulutada Bostonis tegevuse laiendamiseks.

2012: Charles River Ventures, David Sacks, Atlas Venture, NextView Ventures, Matrix Partners – 6,8 mln eurotTaas teatas Meybaum, et raha läheb kasvu kiirendamiseks. Samal aastal kasvas inseneridele mõeldud platvormi kasutajate arv kuue kuuga 180 000 inimese võrra, 250 000ni, mis oli 10% potentsiaalsest kliendibaasist.

 

Kommentaar

Raha, mida Arengufond on investeerinud, hakkab enda tagasi teenima

Allan Martinson, ettevõtja ja investorSee tehing on Eesti äri­inglite jaoks siiani suurim ja edukaim. GrabCADi esimene investor Marek Kiisa arvatavasti teenitud summat ei avalikusta, aga ma ei imestaks, kui ta sai oma investeeringu enam kui kümnekordselt tagasi. Siiani on korduvalt kaheldud, kas Arengufond pole mitte maksumaksja raha raiskamine. Tehingud aga näitavad, et Arengufondi investeeritud raha hakkab end tagasi teenima, kui mitte fond pole juba kasumisse jõudmas. Samuti on SKPd inimese kohta arvesse võttes Eestis kõige aktiivsem äriinglite võrgustik. Seda mitte üksnes investeeringute poolest, vaid ka müügist teenitud raha tõttu.