Investeerimisel gurusid matkida on SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli hinnangul vaimupimedus.

Järgneb Peeter Koppeli kommentaar:

Gurude jälgimine on investeerimismaailmas umbes sama vaimupime tegevus kui päris maailmas. Miljardär ostab midagi. Tuleb vastav uudis. Investor-gurufänn teeb ka ostutehingu. Küsime nüüd ausalt, mis on juhtunud? Keegi diletant on ostnud midagi, millest ta aru ei saa ja seda juba natukene kopitanud uudise peale. Kõik.

Rääkimata sellest, et tal puudub igasugune suhestatus selle miljardäri motivatsiooniga konkreetse tehingu tegemiseks. Ja see motivatsioon võib olla „gaziljon“ korda keerulisem ning mahtuda gurufänni jaoks hoopis täiesti hoomamatusse konteksti. Gurufänn arvab, et ta saab tasuta lõuna ning tekitada endale taskuraha kellegi teise aupaiste najal. Ajalugu on tõestanud, et see ei ole edukas strateegia mitte üheski kontekstis.   

Institutsionaalsete investorite ja riskifondide järgimine just indeksite ja ETFide kontekstis võib esialgu samuti hästi kõlada. Aga teeme taas väikese mõtteharjutuse – kes kujundavad turu trendi? Kas mitte need samad institutsionaalsed investorid? Indeks annab aimu nende üldisest käitumisest? Valim on sea ja käo aritmeetiline keskmine. Õigemini tuhat lammast ja kaks hunti. Mille me siis saame? Turu keskmisest mitte just eriti erineva tootluse. Seega gurufänn võiks pigem vaadata, miks ja kuidas näiteks Buffett midagi teinud on – mitte seda, et seda just Buffett teinud on. Või siis hoopis lugema, kuidas uuema aja legendaarseim guru – elukunstnik Osho – endale ligi 90 Rolls-Royce'i sai.

Gurusid on üldiselt kahte sorti. Meetodi- ja tsükligurud. Esimesed tekitavad „lollikindla“ meetodi raha teenimiseks ja saavad Nobeli preemia. Meetod toimib seni, kuni see enam ei toimi. Meetod kipub toimima vaid ja ainult trendi sees. Tsükligurud aga tabavad ära tsükli või tsükli faasi, kus parajasti asutakse ning keeravad selle rahaks ja kuulsuseks. Järgmist tsüklit nad enam ära ei taba. Miks? Sellepärast, et nende geniaalsusel oli selgelt rohkem pistmist õnne kui kompetentsiga. Suurte arvude seadus ütleb, et kui arvajaid on väga palju, siis keegi ikka arvab tuleviku ära. Kasvõi täiesti kogemata.

Tsükli- ja meetodigurud lõpetavad tavaliselt CNBC ekraanil. Aga mis investoril sellest kasu on? Kui ta tsükli- ja meetodiguru pimesi jälgis, siis ta päris kindlasti oma investeeringust õigeaegselt välja ei saanud. Ja temal pole CNBC ekraanist ja ühest täppi läinud valjuhäälsest „ma ju ütlesin teile“ hüüatusest kümne täppi mitte läinud prognoosi vastu erilist kasu.