Äripäev • 9. oktoober 2014 • 4 min
Jaga lugu:

Äripäev 25: Äripäev tõi majandusse mitu algatust

Edukas Eesti ehk Eesti edukamaks muutmise ideede konkurss 2013, kus 10 000eurose peaauhinnaga arvamuskonkursi võitsid Age McCanni loovjuht Heiki Urbala ja IT-konsultant Raul Ennus.
Edukas Eesti ehk Eesti edukamaks muutmise ideede konkurss 2013, kus 10 000eurose peaauhinnaga arvamuskonkursi võitsid Age McCanni loovjuht Heiki Urbala ja IT-konsultant Raul Ennus.  Foto: Raul Mee

Majanduslehest meediaettevõtteks kasvanud Äripäev lisas ettevõtlusse lisaks äriuudistele ka uusi algatusi. Äripäevaga vestelnud ettevõtjad hoiavad enim silma peal edetabelitel ning osalevad aeg-ajalt erinevatel konverentsidel.

Aasta Ärimees. Toimetus valib 1993. aastast igal aastal enim silma paistnud ettevõtja. Möödunud aastal pälvisid tiitli pankadele rahaülekannetes konkurentsi pakkuva idufirma TransferWise asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus.

Äripäeva TOPid. Äripäev kogub regulaarselt ettevõtete majandusandmeid ja koostab nende põhjal edukamate edetabeleid 1993. aastast. Lisaks ettevõtluse läbipaistvamaks muutmisel tunnustavad pingeread oma ala edukamaid. Aastas saavad ettevõtted ja ettevõtjad pingeritta enam kui poolesajas valdkonnas. Tuntumad edetabelid on näiteks Rikaste TOP ja Eesti Edukamate Ettevõtete TOP ehk TOP100. Äripäeva edetabelid leiab siit.

Edukas Eesti. Kuu aega tagasi käivitus kolmandat korda Äripäeva ja koostööpartnerite algatatud arvamuskonkurss Eesti arengu kiirendamiseks. Viimati, kevadel lõppenud võistluse võitsid Tarmo Tanilas, Rein Ruusalu ja Raivo Hein. Loe esitatud ideid.

Konverents Äriplaan. Septembri lõpus, kokku juba 16. korda, rääkisid mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Eesti suurettevõtjad ja -omanikud oma ootustest ja hirmudest ning eelarvest ja äriplaanist järgmiseks aastaks.

Gasellide liikumine. Gasellid on kiiresti kasvavad firmad. Äripäev tõi liikumise Eestisse 1999. aastal nobedalt arenejaid esimest korda Gaselli TOPi pingeritta seades. Gaselliks saamiseks peab äri käive ja kasum kasvama kolme aasta jooksul vähemalt 50% võrra. Aasta alguses toimub ka Gaselli kongress. Loe, kuidas kiirelt kasvada.

Investor Toomas. Eesti ajakirjanduse üks pikaajalisemaid eksperimente. Tegemist Äripäeva poolt välja mõeldud tegelane, kelle käsutuses on reaalne raha, mida hakati 2002. aasta algusest investeerima aktsiaturgudele. Algusaja miljonist kroonist (ca 64 000 eurot) on tänaseks kasvanud 205 000 eurot. Vaata, mis investeeringud Toomase raha kasvatavad.

Bonnieri preemia. 1996. aastal hakkas Äripäev koos Bonnieri meediakontserniga Eestis välja andma iga-aastast uuriva ajakirjanduse auhinda. Möödunud aastal pälvisid tunnustuse Dannar Leitmaa ja Margus Järv. Äripäeva ajakirjanikud on auhinna võitnud kuuel aastal.

Äripäeva algatustest meenuvad ettevõtjatele esmalt TOPid. Seda nii oma turupositsiooni huvides kui ka lihtsalt inimlikust uudishimust. Biomarketi omanik Priit Mikelsaar ütles: "Neile heidan ikka pilgu peale, huvitav on nähes, kes on erinevates tööstusharudes esikahekümnes." Oma valdkonnast lähtuvalt on tema jaoks tähtsamad jaekaubandus ja toiduainetööstus. Ta lisas, et suuri järeldusi edetabelitest üldjuhul siiski teha ei saa. Gasellide ehk kiiresti kasvanud firmade kohta märkis Mikelsaar, et pole selle täpsest metodoloogiast aru saanud.

Hea koht TOPis motiveerib.Trükitööstus Emerson TEN OÜ tegevjuht Kristel Ratnik-Soosaar leiab, et TOPide jälgimine on pigem sportlik tegevus, kuid samas täidab see ka reklaamieesmärki. "Päris uhke tunne on kahte diplomit omada," viitas ta oma ettevõtte headele kohtadele trükitööstuse TOPis, kus ettevõte kahel viimasel aastal teisele kohale tõusnud."See on motiveeriv, sest uhke tunne on end kõrgelt kohalt leida. Tore on ka vaadata, kuidas ka koostööpartnerid on tõusnud." Et pingeridasid jälgitakse, näitab tema sõnul seegi, et kui nad on olnud heal kohal, on järgnenud müügiinimeste kõned, kes kõikvõimalikke asju maha müüa püüavad. "Järelikult mingid ettevõtted kasutavad oma müügitiimides ära tabeleid, et vaadata, kellele tasub helistada. Eks see on kohati ka paras peavalu, aga igasugune tähelepanu on parem kui mitte mingi tähelepanu."

Edetabel paljastab konkurendid ja partnerid.Piimatööstuse OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi tunnistas, et jälgib edetabeleid pigem uudishimust, tema piimatööstust see kuidagi ei mõjuta. Veofirma Lajos omanik Einar Vallbaum hoiab silma peal transpordi- ning tööstusettevõtete edetabelitel. Esimese puhul näeb ta konkurentide tegemisi, teise puhul aga võimalikke koostööpartnereid. "Eesti on nii väike, et kui sa ikka tabelis saja hulgas pole, siis järelikult pole su firmal suurt kaalu," arvas ta.Aasta ärimehe valimise kohta märkis Vallbaum, et kõigile meeldib kiitus. "Inimese loomuses on, et vajatakse tunnustust. Ka sööklas ütled kokale, et toit oli hea, oleme tänulikud. Järgmine kord valmistab kokk toitu veelgi paremini."

Uuriv ajakirjandus kiitusest meeldejäävam.21 korda on Äripäev valinud aasta silmapaistvamad ärimehed, viimati said nendeks mullu idufirma TransferWise asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus. Priit Mikelsaar ütles, et kindlasti on nad seda väärt, aga kas ka öelda, et tõesti aasta parimad ärimehed? "Kandidaatide hulgas jäävad kindlasti tublid tegijad silma, näed, et midagi on ära teinud, aga kokkuvõttes on see siiski vaid tiitel. Kui küsiksid praegu minu käest, kes võitis kaks aastat või kolm aastat tagasi, ma ei oskaks öelda. See pole olümpiavõit, mis igavesti meelde jääb."Mikelsaar peab Bonnieri preemiat aasta ärimehe tiitlist olulisemaks. "Ma arvan, et see on kaalukam ja stimuleerib ajakirjanikke rohkem kui näiteks aasta ärimehe tiitel ettevõtjaid." Ka Kristel Ratnik-Soosaar leiab, et Bonnieri preemia on märgiline. "Artiklid, mis on Bonnieri preemia toonud, alati olen linnukese teinud - jah, mullegi meeldisid need lood. Ja ka inimesed, kes preemiad on saanud, on väga sümpaatsed."

Üks esineja toob publiku saali.Äripäev on tuntud erinevate konverentside põhjal, milles mõjukaim ehk 650 osalejaga Äriplaan 2015 toimus kaks nädalat tagasi. "Olen käinud ja peaks lähiajal taas minema, arvan, et need on valdkonnapõhiliselt päris huvitavad," arutles Jaanus Marrandi. Ta meenutas, et näiteks mullu pidas ta ise ettekande konverentsil, kus olid kõne all piimatootmise väljakutsed 2014. aastal. Einar Vallbaum nentis, et vahel on osaletud küll, ent hinnad on tema hinnangul liiga kõrgeks tõusnud. "Tõesti, 150 eurot või rohkem. See on suur raha. Eks ka mujal kuuleb seda juttu."Priit Mikelsaar suur konverentsikülastaja ta pole. "Näiteks Äriplaan - pigem teed terve päeva tööd. Tavaliselt on seal üks-kaks väga head ja ennast huvitavat ettekannet, aga ülejäänud pole nii huvitavad." Ta lisas siiski, et jälgib pidevalt erinevaid konverentsikuulutusi, aga ilmselt pole ta seda tüüpi, kes ka reaalselt kohapeale kuulama läheks. "Eks ta veidi meelelahutus ole. Lähed kohale, näed tuttavaid ja räägid nendega juttu, seda saab ka mujal teha. Loomulikult, kui oleks esineja, kes minu jaoks väga oluline, läheksin kohale."

ÜKS KÜSIMUS: Mida Äripäevalt veel ootate?

OÜ Estonia nõukogu esimees Jaanus Marrandi: Põllumajandusveeb (pollumajandus.ee) on väga hea algatus. Põllumajandusteemad on suhteliselt spetsiifilised, ootaks sügavamaid analüüse. Kas või näiteks Venemaa kriis ja piimateema, siiani on sellele suhteliselt pinnapealselt lähenetud.Emerson TEN juht ja omanik Kristel Ratnik-Soosaar: Veel rohkem võiks kirjutada ka edukatest naistest, mitte vaid pintsakutes ärimeestest ja poliitikutest. Just naiste tööst, mitte sellest, kuidas nad välja näevad või palju neil lapsi on. Pole ju vahet, kas sul on seelik või lips, töö loeb. Väga tahaks ühte intervjuud, mis on eduka meesärimehega, kasutades sama stampe, et minnakse kohvikusse istuma ja kirjeldatakse tema liigutusi ja välimust.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt