Terminali eesmärk on vähendada sõltuvust Gazpromist, mis seni oli Leedule ainus gaasi tarnija.

Lõuna-Koreas valminud alus on sama suur kui kolm jalgpalliväljakut ning võib asendada kogu Venemaalt aastas ostetava gaasikoguse - 2,7 miljardit kuupmeetrit, vahendas agentuur Bloomberg.

„Leedu tegi julge, kuid samas õigeaegse otsuse alustada sõltumatult ja kiiresti LNG terminali ehitamist,“ ütles Leedu president Dalia Grybauskaite. “Nüüd on Leedul valikut.”

Terminal annab Leedule tugevama positsiooni hinnaläbirääkimistes Gazpromiga, kui pikaajaline tarneleping tuleval aastal lõpeb. Euroopa Liidu riikidest on Gazprom nõudnud Leedult gaasi eest seni kõrgeimat hinda, väidab Leedu.

Nüüd võib Leedu kaaluda ka sellist võimalust, et ei sõlmigi Gazpromiga uut lepingut, ütles Grybauskaite. Samas ei kavatse Leedu Vene gaasi tagasi lükata, kui seda on võimalik osta soodsama hinnaga, lisas ta.

2014. aasta esimesel neljal kuul maksis Leedu gaasi eest 36% kõrgemat hinda kui oli gaasi hind Saksamaa piiril, selgub Euroopa Komisjoni oktoobris avaldatud gaasituru ülevaatest.

LNG terminaliks kasutatavat alust, mille mahutavus on 170 000 kuupmeetrit, liisib riigifirma Klaipedos Nafta AB Norra firmalt Hoegh LNG Holdings. Leping on kümneks aastaks võimalusega alus seejärel ära osta. Ka aluse mehitamine ja hooldustööd jäävad praegu norralaste ülesandeks.

Norra Statoilil on viieks aastaks Leedu uuele terminalile gaasitarne leping, mis katab minimaalsed operatsioonid.

Täisvõimsusel umbes 4 mld kuupmeetri tasemel suudaks terminal katta 80% kogu Balti regiooni gaasitarbest, varustades ka Lätit ja Eestit.

Oktoobris avaldatud raportis nentis Euroopa Komisjon, et kui Venemaa gaasitarned peataks, võiks see Eestis ja Leedus mõnedele klientidele tõsise defitsiidi põhjustada.

„Kui Klaipeda terminali ei oleks, oleksid selle tagajärjed Eestile dramaatilisemad, kuna 4-5 päeva pärast ei oleks nende süsteemis enam gaasi ka kaitstud tarbijatele,“ märkis komisjon. Kui terminal on töös, on gaasivarustus tagatud.