Algab kohtuasi Tsahkna ja vendade Seppikute vahel

Esimesel eelistungil tutvus kohtunik Hannes Olev materjalidega ning palus mõlema poole esindajatel oma väidete kinnitamiseks tõendeid juurde hankida. Kohtunik märkis, et vähemalt esialgsete materjalide põhjal on vendade Seppikute seos juhtumiga, iseäranis kahju tekitamisega, hägune. Samuti soovis kohtunik täpsemaid materjale väidetava kahju tekitamise suuruse osas.

Tänavu aprillis kirjutas Äripäev, kuidas Hiiu hooldusravihaigla ümber käib tuline kaklus, kus üks pool süüdistab teist äri kaaperdamises ja teine saamatus äriajamises. Kahe äriseltskonna vaidlus haigla omandi ja sellelt haigekassa toel tulu teenimise üle on sedavõrd tuline, et kokku on kohtu poole pöördutud üheksas vaidlusküsimuses.

Eelmise aasta jaanuaris tabas pankrot ASi PJV Hiiu Ravikeskus. Seda pealtnäha üsna ootamatult, sest tegemist on firmaga, mis investeeris riigi toel hooldusravisse ja millel kõrvaltvaataja silme läbi võinuks olla haigekassaga leping raviteenuste osutamiseks vastvalminud Hiiu hooldusravihaiglas. Püsiva rahastuse korral ei tohtinuks ettevõttel nii lihtsasti makseraskusi tekkida.

Pankrotistunud ettevõtte emafirma on SA PJV Hooldusravi, mille juhtfiguur ja peamine otsustaja on praeguse seisuga reformierakondlane ja endine sotsiaalministri nõunik Anders Tsahkna. PJV põhi­tegevus on hooldusraviteenuste osutamine.

Veel 2012. aasta ­alguses kuulus PJV alla ka värskelt renoveeritud ja toonase sotsiaalministri Hanno Pevkuri osa­võtul pidulikkusega avatud Hiiu hooldusravihaigla ­Tallinnas. Uue ravikeskuse rajamise eelduseks oli 1,6 miljoni euro suurune toetus. Kogu investeeringu maht oli 5 miljonit eurot, millest 2,2 miljonit tuli laenuna Nordea pangalt. Praegu ei kuulu Hiiu haigla enam PJV-le – sihtasutuse hiljuti äri­registris avaldatud 2012. aasta aruande järgi on toimunud midagi ootamatut: “Reorganiseerimise läbiviimise käigus on õigusvastase tegevuse tulemusel väljunud SA PJV Hooldusravi kontrolli alt Hiiu ravikeskuse omand.” Mis siis juhtus?

Tsahkna väitis Äripäevale aprillis, et omand on sihtasutuselt lihtlabaselt ärandatud. “See on sulaselge vargus, noh. Seal ei ole mitte midagi muud öelda,” räägib ta. Tsahkna sõnul oli 2012 segane aasta. Sihtasutus pakkus tollal hooldusravi ka ­Pärnu-Jaagupis ja Vändras, kuid siis otsustati struktuuri muuta ja eri haigad n-ö lahku lüüa.  ­Pärnu-Jaagupi ja Vändra jäid senise PJV juhi ja omaniku Leho Tamvere kätte, kes tegi nende haldamiseks uued sihtasutused. PJVs sai novembris 2012 kontrolli enda kätte Tsahkna.

Muudatustega samal ajal liikus PJV omandist ära Hiiu ravikeskus – Tsahkna väitel ilma omaniku enda nõusolekuta. See toimus üsna lihtsalt, sest liigutada oli vaja ainult ühe tütarettevõtte – ­OÜ ­Sillen Konsultatsioonid – osi. Seesama Sillen Konsultatsioonid omab Nõmmel asuva haiglakinnistu hoonestusõigust, see tähendab, et haigla kuulub sellele firmale. Kes haiglat peab, maksab Sillen Konsultatsioonidele renti.

Tsahkna sõnul on osaluse liigutamise taga varem PJVs töötanud Kaidi Alasi. Praegu kuulub ­Sillen Konsultatsioonid koos haiglaga poolenisti Alasi firmale, teist poolt omab Siim ja Sulev ­Seppiku firma OÜ Bravotex. 

Tsahkna sõnul oli osaluse liigutamine OÜs Sillen Konsultatsioonid ebaseaduslik ja Alasi sai seda teha vaid seetõttu, et tal oli töötajana e-registris registreeritud osadega toimingu tegemise õigus.  

Seejuures jäeti Tsahkna väitel kõik kohustused endise omaniku PJV kanda. Kohustuste all nimetab ta 2,2 miljoni euro suurust pangalaenu Nordealt ja investorite omafinantseeringut.

Tsahkna sõnul on tema soov investeering PJV-le tagasi saada ja selle kaotamine ongi sisuline põhjus, miks tütarfirma AS PJV Hiiu Ravikeskus pankrotiga lõpetas. PJV Hiiu Ravikeskuse pankroti­haldur Andrias Palmits kinnitas, et nõuab OÜ Sillen Konsultatsioonid osi kohtu kaudu tagasi. ­Lisaks  esitas Tsahkna politseisse avalduse kriminaal­menetluse algatamiseks. 

See oli vaid ühe poole nägemus juhtunust. Vastaspoole ehk praegu Hiiu hooldusravihaiglat juhtiva Alasi sõnul toimusid muudatused PJVs põhjusel, et sihtasutus oli raha­hädas. Alasi rääkis, et alates Hiiu hooldushaigla avamisest 2012. aasta alguses oli see igal kuul umbes 40 000 euroga miinuses. Üksusel puudus haigekassa leping ja polnud piisavalt patsiente. Maiks 2012 oli võlgnevus kasvanud umbes 200 000 euroni.

Vältimaks PJV pankrotti, lõpetati Alasi sõnul 2012. aasta mais Hiiul töö. Sealjuures lõpetati hoonete omanikuga (OÜ Sillen Konsultatsioonid – toim) enne tähtaega ­üürileping ning PJV teatas ise terviseametile oma tegevuse lõpetamisest Hiiul. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud õigused ja kohustused paluti anda üle vastloodud uuele sihtasutusele.  “Kuna ka ASil PJV Hiiu Ravikeskus olid kevadeks 2012 tekkinud suured võlgnevused, siis võlgade tasumise ja vähendamise raames vahetus ka OÜ Sillen Konsultatsioonid omanik,” ütles Alasi. “Kusjuures kõik eelnevad tehingud sõlmis toosama Leho Tamvere."

Tamvere seda ei kinnitanud: ta rääkis, et ei olnud teadlik osade liigutamisest sellisel viisil. Samuti ei vasta tema sõnul tõele jutt Hiiu ravikeskuse suurtest finantsraskustest 2012. aasta alguses. 

OÜ Bravotex juhatuse liige Siim Seppik ütles kevadel, et "kui inimene (Leho Tamvere – toim) ühel hetkel allkirjastab kõik lepingud, enam ei taha äri teha, ei saa hakkama – tegelikult ongi väga karm seis – ja mõni kuu hiljem ümber mõtleb, siis, kui haigekassaga leping on juba sõlmitud ja töö juba läheb, siis jälle – eks ta kummaline on."Seppik rõhutas, et fakt on see, et allkirjad kõikide lepingute all on ikkagi ­Leho Tamvere omad ja keegi pole kunagi seda vaidluse alla seadnud.