Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tsahkna tahab Keila haiglasse tervisekeskust

    PJV Hooldusravi tegevjuht Anders Tsahkna.Foto: Raul Mee

    PJV Hooldusravi tegevjuhi Anders Tsahkna sõnul on nad teinud Keila linnale ja perearstidele ettepaneku tervisekeskuse rajamiseks Keila haigla hoonesse, kirjutab täna ilmunud Meditsiiniuudised.

    Tsahkna selgitas, et kuigi sotsiaalministeerium ei ole tervisekeskuste meetme määrust veel kinnitanud, saavad määruse projekti kohaselt taotlejateks olla ka statsionaarse õendusabi teenuse osutajad. PJV Hooldusravi soov on tema sõnul tervisekeskuse rajamisel Keilasse kaasa lüüa. Pakkumise on nad teinud nii tervisekeskuse rajamiseks Keila haigla hoonesse kui ka teise varem kõne all olnud asukohta, linnavalitsuse vastas asuvasse hoonesse.
    Tsahkna ise leiab, et pragmaatilisem oleks rajada tervisekeskus Keila haiglasse: “Küsimus on, mis on ratsionaalne. Õendus-hooldusravi ja vanadekodu tulevad siia. Ka koolimaja on siin lähedal. See asukoht oleks patsiendile mugavam.” Ka meditsiiniliselt oleks nii mõislikum, kuna haiglas on erinevad uurimisvõimalused ja tehnika.
    Lisaks ütles Tsahkna, et ka rendipinnad oleksid seal tulevikus pere- ja eriarstidele odavamad kui kesklinnas, kuna haiglas suudetakse pakkuda sama kvaliteediga taristut odavamalt. “Arvan, et Keila haigla maja tagasi võitmine tervise- ja sotsiaalsüsteemile oleks õige ja mõistlik,” lausus Tsahkna. Tema sõnul on PJV Hooldusravi eelnevate europrojektidega saanud suure kogemuse ja nad teavad, mida sellise vastutuse võtmine tähendab.
    Rahastamisega probleeme ei teki
    “Kapitaliküsimust meil ei ole,” kinnitas Tsahkna, et kahe projekti korraga rahastamisega nad hätta ei jää. Ta tõi välja, et kui Keila projekt on väga kallis (omaosalus 52% ja kogumaksumus ca 11 miljonit eurot), siis tervisekeskuse rajamine on hulga odavam (omaosalus 30% ja kogumaksumus ca 1–2 miljonit eurot).
    Tsahkna oletas, et Keila linn tervisekeskuse rajamisse rahaliselt panustada ilmselt ei taha, kuna KOVide tulubaas on seadusega pandud kohustuste täitmiseks, kuhu esmatasandi tervishoiu arendamine ei kuulu. Tervishoiuprojektide tasuvusaeg on Tsahkna kinnitusel pikk, kuni 15aastat. “Haigekassa sisendiga ei ole võimalik neid projekte kiiremini majandada,” arutles ta.
    Tsahkna sõnul ootavad nad nüüd Keila linna ja perearstide edasisi otsuseid, mis saavad tulla aga alles pärast seda, kui tervisekeskuste meetme määrus on kinnitatud.
    Tervisekeskuste eelnõu läheb kooskõlastusele aprilli lõpus
    Sotsiaalministeeriumist öeldi, et tõenäoliselt edastatakse esmatasandi tervisekeskuste määruse eelnõu kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi aprilli lõpus.Pärast kooskõlastust toimub laekunud ettepanekute menetlemine. Määrus toetuse andmise tingimuste kohta kehtestatakse sel juhul tõenäoliselt mai lõpus.
    “Kavandatud ajakava kohaselt tuleb taotlus investeeringute kava koostamiseks esitada 2015. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses,” ütles sotsiaalministeeriumi esindaja Armo Vask ja lisas, et investeeringute kava algatamisest on esialgse plaani kohaselt teavitada juulis.
    Sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping rääkis mullu aasta lõpus toimunud konverentsil Meditsiin 2015, et tervisekeskuste ehitusbuumi 2015. aastal veel ei tule, sest nii taotlusvoor kui ka projektide hindamine võtavad pikalt aega. Esimesed lepingud võiks olla sõlmitud 2016.–2017. aastal.
    Seppingu tähtajaline leping ministeeriumis lõppes 15. veebruaril 2015. Teemad, millega ta tegeles, jaotati olemasolevate töötajate vahel ära, kinnitati ministeeriumist.Projekti kohaselt rajatakse Eestisse vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust. Suuremates linnades võivad tervisekeskuseks liituda ja toetust taotleda vähemalt kaheksa perearsti oma nimistutega. Maapiirkondades võivad liituda ühte keskusesse kõige vähem kolm perearsti.
    Tervisekeskustes alustavad lisaks perearstidele ja -õdedele tööd ka füsioterapeut, vaimse tervise õde, koduõde, ämma­emand ning võimalusel ka teised tervishoiuteenuse osutajad, aga ka kohaliku omavalitsuse poolt osutatavad sotsiaaltöö teenused. Liitumine on vabatahtlik ning iga perearst või ka väiksemad grupi­praksised võivad soovi korral jätkata tööd endisel viisil, lihtsalt nad ei saa toetust taotleda.Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse summa tervisekeskuste loomiseks on 85,6 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.