• Jaga lugu:

    Majandus kasvab kaks korda aeglasemalt kui võiks

    Eesti Panga peadirektor Ardo Hansson.Foto: Andres Haabu

    Eesti Panga hinnangul on meie majandus jõudnud uude arengujärku, kus on jõukohane kasvutempo 3-4%. Prognoosi järgi on meie tuleva aasta majanduskasv aga kuni kaks korda väiksem.

    Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab järgmisel aastal majandus vaid pisut rohkem kui sel aastal – kui tänavu oli SKP kasv 1,9%, siis järgmisel aastal 2,1%. Jõukohane kasvutempo on Eesti Panga teatel 3-4%. Jõukohase kasvutempo saavutab majandus Eesti Panga hinnangul 2016. aastaks.
    Eesti Panga prognoosi järgi väheneb järgmistel aastatel oluliselt tööealiste inimeste osakaal, mis teeb töötajate leidmise üha keerukamaks ja ettevõtete vahelise konkurentsi teravamaks. Järgmise kahe aastaga väheneb Eestis tööealiste inimeste hulk 15 000, viie aasta pärast aga koguni 30 000 võrra.
    Tööjõupuudus hakkab üha enam piirama ka tootmist. Nii muutub Eesti Panga hinnangul madala tootlikkusega ettevõtete jaoks toimetulek järjest keerulisemaks.
    Tuleval aastal rahuneb Eesti Panga teatel kinnisvaraturg ja üürihindade kasv aeglustub. Samuti aeglustub palgakasv. Viimane jääb siiski kiiremaks kui 5%. Palgataset tõstab näiteks miinimumpalga tõus ja palgakokkulepete jõustumine mitmel tegevusalal. Suurimaks probleemiks on oskusliku tööjõu leidmine. Näiteks tekitab Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ligikaudu neljandikule ettevõtjatele muret see, et tööjõu oskused ei vasta otsitavale.
    – Euroala inflatsioon oli sel aastal 0,5%, aeglustudes oodatust rohkem.– Aeglase inflatsiooni tõttu püsivad intressimäärad jätkuvalt madalal.– Vene rubla on odavnenud aasta algusest saati euro suhtes umbes 40%, mis on vähendanud Eesti ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet Venemaal. Sanktsioonid pole aga seni Eestit märgatavalt mõjutanud.– Ebakindlus Eestit ümbritseva majanduskeskkonna kasvu suhtes on suurenenud.– Ekspordivõimalusi piirab eelolevatel aastatel eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus.– USA dollari kallinemine euro suhtes on pidurdanud mootorikütuse odavnemist.– Investeeringute osakaal majanduskasvus suureneb. 2014. aastal on ettevõtete investeeringud olnud madalseisus, mis on osaliselt tingitud ebakindlusest nõudluse kasvu suhtes.– Laenuintressimäärad jäävad madalaks ja laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse alanemine jätkub.– Järgmisel aastal rakenduvad maksumuudatused ning suurenevad lapsetoetused ja pensionid, mille tulemusel süveneb valitsemissektori eelarve puudujääk. Eelarve jääb ka struktuursesse defitsiiti.
    Allikas: Eesti Pank
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.